Kütusemüüjad: kütuse alumise hinnapiiri määravad maksud

Tankla.

FOTO: Eero Vabamägi

Kütusemüüjate sõnul määravad maksud ära, kui odav saab üks liiter kütust maksimaalselt olla ning Eestis jookseb piir 70-75 sendi juures.

Iga mootoribensiini kütuseliiter on maksustatud aktsiisi, miinimumvarumaksu ja käibemaksuga. Aktsiis ja miinimumvarumaks on liitripõhised, käibemaksu (20 protsenti) rahaline väärtus sõltub liitri hinnast. Tuleva aasta veebruarist sisaldab ühe liitri bensiini 95 hind 46,5 senti aktsiisimaksu ja 0,4 senti varumaksu.

«Oletame, et bensiiniliitri sisseostuhind langeb 10 sendini, lisame müüja marginaali keskmiselt 6-8 senti ning käibemaksu 20 protsenti, saame jaehinnaks 75 senti. Eesti kütuseturu kontekstis kusagil siin jaehinna alumine piir jookseb,» ütles Neste Eesti tegevjuht Ivar Kohv.

Mida odavam on kütuse jaehind, seda suurema osa moodustavad sellest riiklikud maksud. Tänane mootoribensiini baashind on Statoili täisteenindusjaamades 0,995 eurot liiter, millest moodustavad maksud 0,595 eurot liiter ehk ligi 60 protsenti liitrihinnast.

Statoili mootorikütuste tootejuhi Indrek Sassi sõnul tuleb sisseostuhinnale ja maksudele lisaks bensiini liitrihinna hulka arvestada veel transpordi- ja tegevuskulud, vahendustasu ning jätkusuutlikuks tegutsemiseks vajalik marginaal.

«Sellest lähtuvalt on kütusehinda allapoole 70 eurosenti keeruline saada, sest isegi kui bensiini sisseostuhind oleks tasuta, jäävad kütusemüüjale ikkagi maksu- ja tegevuskulud,» selgitas Sassi praegust hinnapiiri. 

«Rafineerimistehased müüvad jaemüüjatele mootorikütuseid hinnaga, mille aluseks on igal pangapäeval rahvusvaheliste agentuuride (nt. Platt's) noteeritavad mootorikütuste maailmaturuhinnad. Toornafta ja tema destillaatide noteeringud on ainult USA dollarites, mistõttu meie regioonis mõjutab sisseostuhinda ka euro ja dollari kurss,» rääkis Sassi. Seetõttu ei ole ülimadal nafta hind ja kütuse hind omavahel üheselt seoses. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles