Venemaa üllatab naftaturgu suureneva toodanguga

Bashnefti toornaftapumbad Ufaa linnast põhja pool Bashkortostanis.

FOTO: SERGEI KARPUKHIN / REUTERS

Tänavune ühe suurenev ületootmine ja kukkuv toornafta hind pidi prognooside kohaselt mõjuma kehvasti maailma suuruselt kolmandale tootjale Venemaale. Seda pole aga juhtunud, pigem vastupidi: nagu ka teised tipptootjad USA ja Saudi-Araabia on Venemaa suutnud tootmismahtu tänavu kasvatada.

Venemaa naftatootmise poole protsendi suurune kasv aasta esimesel üheksal kuul võrreldes mullusega pole küll olnud sama suur kui USAl (1,3 protsenti) ja Saudi Araabial (5,8 protsenti), kuid on siiski märgatav, kirjutab Bloomberg.

«Siberi üllatuseks» nimetatav trend ei ole agentuuri teatel mitte Kremli uute käskude mõju, vaid tuleneb pigem sellest, et Venemaa kõige vanematest maardlatest on suudetud leida rohkesti väljapumpamata reserve ning et mitme uue maardla kasutuselevõtt on olnud edukas ja kompenseerinud Lääne-Siberi maardlate vähenevat toodangut.

«Ma ei tea kedagi, kes oleks ennustanud, et Venemaa tootmine suureneb 2015. aastal, saati siis veel rekordmahuni,» ütles Citigroupi globaalse toorainete analüüsigrupi juht Edward Morse.

Bashnefti heaks töötav naftatootmise veteran Mihhail Stavski ent ütleb Bloombergile, et tema jaoks üllatust pole. Bashneft on avastanud kasutamata reserve neil naftaväljadel, kus Stavski 1980ndatel veel tudengina töötas. Ettevõtte suurenenud tootmismaht ongi üks peamisi faktoreid Venemaa suurenenud tootmise taga. Bashnefti aktsia aga on üks Vene aktsiaturu viimase 12 kuu liidreid.

Mitu tänavu käivitunud uut maardlat, nagu näiteks Severenergia Jamali poolsaarel, on andnud samuti oma panuse. Veel siis, kui naftahinnad olid kõrgel, investeerisid kaasomanikud Novatek ja Gazpromneft 9,2 miljardit dollarit Severenergia kasutuselevõttu ning nüüd, kus suuremad investeeringud on tehtud ja käituskulud on madalad, on gaasikondensaadi ja kerge nafta tootmismaht viiekordistunud mullusega võrreldes.

Vene naftatööstusele lisab tasuvust poole võrra kukkunud rahvusvaluuta rubla. Kuna 80-90 protsenti naftatootjate kuludest on rublades, on neil kulude kärpimine olnud väga lihtne.

«Mai ei tea, kuhumaale naftahind peaks langema, et asjalood dramaatiliselt muutuks,» ütles Stavski. «Me oleme olnud olukorras, kus barrelist maksti üheksa dollarit ja tootmine ikkagi jätkus, nii et kui midagi sellist taas juhtub, teame, mida teha.»

Siiski arvavad mõned kriitikud, et Vene naftatööstus ei suuda sama tempoga järgmistel aastatel jätkata. Maksutõusud ja investeeringute puudumine on tänavu uute maardlate otsinguid kõvasti haavanud (miinus 21 protsenti võrreldes mullusega) ning kui vanad suured maardlad tühjaks saavad, ei ole neile asendust.

«Kuskil lähedal on piir, kuhu sedatüüpi efektiivsusega jõuda võib ja praegu oleme suure tõenäosusega maksimaalse tootmismahu lähedal,» ütles Bloombergile Macro Advisory partner Chris Weafer.

Lisaks on mõni Vene naftatootja endiselt suurte kuludega hädas. Russnefti juht Mihhail Gutserijev ütles riigitelevisioonis esinedes, et hinna juures 40 dollarit barrelist võiks ettevõte peatada tootmise pooltes puurtornides, sest see pole enam kasumlik. «Ootame paremaid aegu,» märkis ta.

Tagasi üles