Sester tahab, et e-residentide firmad jääks Eestisse

Rahandusminister Sven Sester ei toeta justiitsministeeriumi kava kaotada e-residentide ettevõtetele juhatuse Eestis asumise nõue, kuna tema hinnangul suurendaks säärane asjakorraldus ebavõrdsust ning tooks kaasa ohu, et Eesti võib muutuda maksuparadiisiks.

«Kehtestav regulatsioon tekitaks olulisi õiguslikke probleeme, suurendaks nii Eesti ametiasutuste kui ka ettevõtjate halduskoormust. Planeeritavate muudatuste mõjuanalüüs ei ole piisav ja on selge, et regulatsiooni kehtestamisega kaasnevad märkimisväärsed riskid õigus- ja maksukeskkonnas ning rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas,» kirjutas Sester justiitsministrile vastuseks viimase soovile muuta äriseadustikku e-residentidele sobivamaks, vahendab BNS.

Ta märkis, et vaja on kaardistada e-residentsusega seoses Eesti ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust mõjutavad riskid ning leida võimalused nende maandamiseks. «E-residentidest ettevõtjate huve ei saa kõrgemale seada Eestis tegutsevate ettevõtjate huvidest,» rõhutas Sester.

«E-residentsuse projekti sildi all on kavas muuta äriühingu asutamise ja juhtimise teoreetilist lähtealust, loobudes sisuliselt asutamisteoorial tuginevast kontseptsioonist inkorporatsiooniteoorial tugineva kontseptsiooni kasuks. Tegemist on paradigma muudatusega. Kavandatud ettepanekud avaldavad õigusruumile uut laadi ja väga olulist mõju,» märkis Sester.

Samuti on tema sõnul muudatustega seotud oluline risk, et Eestist võib saada maksuparadiis. «Planeeritavate muudatuste tagajärjel on suurimaks riskiks Eesti kujunemine off-shore- piirkonnaks ning sattumine rahapesuvastase töökonna niinimetatud musta nimekirja,» kirjutas minister ja märkis, et riskide maandamiseks tuleks välja töötada täiendavad meetmed.

Näiteks tuleb Sesteri sõnul kaaluda varianti, mille alusel võiks ühingut äriregistrist kiirmenetlusega kustutada, vältimaks olukorda, kus ühingu ainus omanik või juhatuse liige on e-resident, kelle digi-ID on kehtetu. Samuti peaks kaaluma pööratud tõendamiskoormuse kehtestamist, kusjuures seaduses peaks seisma säte, mille alusel kantaks riigituludesse säärane vara, mille legaalne päritolu kinnitust ei leia.

Samuti märgib Sester, et justiitsministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsuses ei ole arvestatud maksuõiguslike riskidega. «See, et isik on registreeritud Eestis, ei vabasta teda tõenäoliselt maksuaruandluse esitamisest ning maksude maksmisest riigis, kus ettevõte reaalselt tegutseb,» kirjutas ta ja rõhutas, et e-residentsus on atraktiivne vaid siis, kui Eesti ja asukohamaa summaarsed maksukohustused on väiksemad kui maksukohustus mõlemas riigis eraldi.

Juhul kui teises riigis püsivalt viibiv e-resident juhib siinset ettevõtet, võib see tuua seetõttu kaasa topeltmaksustamise. «E-residenti võib tabada ebameeldiv üllatus, kuna lootus, et teda käsitletakse vaid Eesti maksuresidendina asutamiskoha alusel, ei pruugi täituda. Selline olukord teeks vastuoluliste ootuste tõttu kogu e-residentsuse projekti kommunikatsiooni äärmiselt keeruliseks,» tõdes minister.

Ta lisas, et topeltmaksustamine on välditav juhul, kui riikide vahel on sõlmitud maksuleping, ent sääraste lepingute sõlmimisest ei ole sugugi kõik riigid huvitatud. «Seega võib planeeritav muudatus tuua kaasa äriühingule halduskoormuse kasvu,» kirjutas Sester.

Justiitsministeerium soovib, et seoses e-residentsuse projektiga kaotaks riik äriühingu juhatuse Eestis asumise nõude. Võttes arvesse Tartu ülikooli analüüsi ja riskide kaardistust pakkus ministeerium välja lahenduse, mille kohaselt ei pea äriühingu juhatus enam asuma Eestis, samas tuleb ühingul sellisel juhul määratleda konkreetne niinimetatud kontaktpunkt, mille kaudu säiliks side Eestiga.

Kehtiva õiguse järgi peab Eesti juriidilise isiku asukoht, sealhulgas juhatuse asukoht, olema Eestis. Juhatuse asukoha seotus Eestiga muudab ministeeriumi hinnangul Eesti aga e-residentide jaoks ilmselt vähematraktiivseks.

E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.

Tagasi üles