Neli kasulikku palkamisnippi Apple´i tippjuhilt

Endine Burberry tegevjuht Angela Ahrendts, kes praegu juhib Apple´i jaeäri

FOTO: SCANPIX

Varem ka luksusbrändi Burberry juhtinud Angela Ahrendts on viimastel aastatel edukalt tüürinud maailma suurima tehnoloogiaettevõtte Apple jaeäri. Hiljutises LinkedIni postituses jagas ta nelja olulist nippi, mille abil palkamisotsuseid teha.

Mina vs Meie

Ahrendtsi sõnul esitab ta tööintervjuudel alati küsimusi, mis paljastavad kandidaadi arusaamasid maailmast üldiselt ning sellest, millisele positsioonile inimene ennast selles asetab.

Täpsemalt huvitavad teda sellega seoses kolm asja:

  • Kui suur on kandidaadi ego ning millist rolli mängib see tema igapäevaelus?
  • Kas kandidaat keskendub individuaalsele panustamisele või sellele, et mõne suurema grupiga koostööd teha?
  • Kas nad hoolivad peaasjalikult ainult iseenda edust või kogu organisatsiooni edasiminekutest?

Ahrendts esitab kandidaatidele küsimusi nende pere, sõprade, tuttavate, isiklike huvide, spordi ja spirituaalsuse kohta, et saada ülevaade nende tõelistest motivaatoritest ning juhivõimetest. See on tema sõnul ka iga intervjuu lihtsaim osa, kuna inimestele meeldib endast rääkida.

IQ vs. EQ

Tööintervjuu teises osas soovib Apple´i jaeäri juht mõista, milline on konkreetse inimese loomupärane käitumine ehk milline on tema intelligentsuse ja emotsionaalse intelligentsuse suhe.

Täpsemalt huvitab teda:

  • Kas nad kõigepealt tunnevad ja siis mõtlevad või vastupidi?
  • Kas nad lähtuvad instinktiivselt sisetundest või kainest analüüsist?

Ahrendts esitab kandidaatidele mõned äriga seotud küsimused, et mõista, kuidas nad suudavad erinevaid olukordi lahendada ning oma võimalusi optimeerida. Kui kandidaat on juba jõudnud palkamisprotsessis nii kaugele, et talle võimaldatakse intervjuu Apple´i tippjuhiga, on ta kahtlemata omal alal väga kompetentne. Ahrendtsi sõnul hakkavad suurepäraste kandidaatide võrdlemisel ning lõpliku otsuse langetamisel olulist rolli mängima inimeste pehmemad omadused – empaatiavõime, lahkus, kaastundlikkus, jne.

Vasak ajupool vs parem ajupool

Intervjuu kolmandas faasis meeldib Ahrendtsile minna veel rohkem süvitsi, et mõista, läbi milliste prillide inimene maailma näeb.

Täpsemalt:

  • Kas nad toetuvad otsuste tegemisel analüüsile või instinktidele? Kas nad laskuvad detailidesse või järgivad tavapärast vestlusjoont?
  • Kas nad teevad lineaarseid otsuseid, kas nad on loomingulised mõtlejad või kombineerivad nad mõlemat vastavalt olukorrale?

Selleks, et välja uurida, milline on nende parema ajupoolkera ja vasaku ajupoolkera tasakaal, uurib Apple´i jaeärijuht kandidaatidelt seda, mida nad ülikoolis õppisid ning seda, mida neile tööst vabal ajal meeldib ette võtta.

Täpsemalt:

  • Milliseid raamatuid nad loevad? Millist muusikat nad kuulavad?
  • Kas nad  on oma lastest või hobidest rääkimisel emotsionaalsed?

Eile, täna, homme

Intervjuu viimases faasis tahab Ahrendts teada, kuidas nad juhinduvad maailmas ning kuidas nad raamistavad oma maailmapilti.

Täpsemalt:

  • Kui hästi on nad kursis sektori mineviku ja praeguste trendidega, kui teadlikud on nad kogu äri mõjutavatest teguritest?
  • Kas nad üritavad tulevikku prognoosida? Kas nad mõtlevad selle peale, kuidas nende organisatsioon peab arenema, et sektori arenguga sammu pidada? Kas nad on muutustele avatud või pigem hoiavad konservatiivset joont?

Nende teemadega saab tüüpiline intervjuu Ahrendtsiga ka läbi. Tema jaoks on oluline aga ka sealsamas esmase tagasiside andmine.

«Kui ta meeldis mulle, annan ma sellest kohe teada ning ütlen, et ootan juba meie järgmist kohtumist. Kui ta ei ole minu hinnangul töökoha jaoks sobivaim kandidaat, siis ütlen ka selle ausalt välja, et inimesel ei tekiks asjatuid lootusi. Ma kohtlen igat kandidaati samamoodi nagu ma tahaks, et minuga käitutaks ning üritan teha kõik endast sõltuva, et ta lahkuks töövestluselt hea tujuga, olenemata sellest, kas tal õnnestus töö saada või mitte.»

Tagasi üles
Back