Priske: taotlesin alati riigile parimat tulemust

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eile hommikul kapolt kuriteokahtlustuse saanud majandusministeeriumi kantsler Marika Priske kinnitab, et on riigi tee-ehitushangete probleeme lahendades lähtunud vaid sellest, et objektid saaks soodsaima hinnaga valmis.

Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, milles kaitsepolitsei teid kahtlustab?

Majandusministeerium on seni olnud väga avatud organisatsioon, kuhu ettevõtjad on saanud tulla oma muresid kurtma ja ettepanekuid tegema. Oleme erinevaid teefirmade muresid analüüsinud. Nad tavaliselt tulevad siia rääkima, kuidas nad mingi hankelepingu raames tahaks midagi muuta või täiendavat teha.

Mina olen saanud kahtlustuse selle eest, et olen ametnike ringis arutanud erinevaid lahendusvariante – mida võiks ühel või teisel juhul teha. Mind kahtlustatakse selle käigus riigihangete seaduse rikkumises ja konkurentsiseaduse rikkumises ning ametnike mõjutamises.

Mind ei kahtlustata ühegi valeotsuse tegemises, samuti korruptsioonis ega omakasus.

Kas te tunnete, et olete mõnes kahtlustuse punktis süüdi?

Ei tunne, tõesti ei tunne. Mu töö ja ka nende hangetega seotud tegevuses oli mu ainuke eesmärk saada riigile tervikuna võttes parim tulemus. Et teha objekt valmis, teha seda kõige soodsama hinnaga, arvestades kõiki alternatiive, muu hulgas ka seda, et lepingu katkemisega uued hanked teevad lepingu kallimaks. Olen lähtunud ainult riigi huvidest.

Kas te olete kindel, et ka maanteeameti peadirektor on lähtunud ainult riigi huvidest?

Ma usun seda.

Keda te siis mõjutanud olete?

Ma ei saa täpsustada, aga kuna tegemist on kahe maantee hankega – Kose-Aruvalla ja Liiapeksi-Loobu – siis neid inimesi on, näiteks maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko.

Ma olen siiani seda oma tööks pidanud, et Tamuriga arutame läbi kõik keerulised juhtumid. Näiteks kui ehitaja keeldub töötamisest või peab hanget projektile mitte vastavaks või nõuab täiendavat raha. (Liiapeksi-Loobu projekt – toim) Või juhtum, kus hanget on vaidlustatud ja vaidlustatud ja vaidlustatud. (Kose-Aruvalla hange – toim)

Me oleme seda arutanud maanteeameti ja ministeeriumi ametnikega, samuti peadirektoriga, ning välja pakkunud erinevaid stsenaariume. Nüüd olen saanud kahtlustuse, et olen selle raames mõjutanud neid tegema ebaseaduslikke tehinguid.

Et olete mõjutanud oma alluvat, maanteeameti peadirektorit?

Olen saanud kahtlustuse, et olen rikkunud riigihangete seadust, kuigi ma ei ole riigihangete lepingute sõlmimisel osapool. Lisaks olen saanud kahtlustuse, et olen kasutanud mõjujõudu Tamuri suunamisel. Minu jaoks on kahtlustus uskumatu ja absurdne.

Mida Tamur Tsäkko teie mõjutusel siis tegi?

Väidetavalt rikkus riigihangete seadust ja pani korda konkurentsikuriteo. Tähendab seda, et kutsus üles ettevõtjaid sõlmima vaherahu ja mitte vaidlustama hanget.

Kas see on kuritegu?

Ma sügavalt kahtlen selles.

Mis puhul Tsäkko kutsus ettevõtjaid sõlmima vaherahu?

Ma ei saa detailselt kahtlustust kommenteerida. Majandusministeerium on kogu aeg minu isikus edastanud ehitusettevõtjaile sõnumit, et ärge lõputult vaielge, tehke pigem koostööd. Me ei ole kunagi pidanud kartellide sõlmimist silmas, vaid seda, et mõistlikum oleks keskenduda tee-ehitusele kui kohtus käimisele.

Teatud värvingus ja eri ütluste koosmõjus on võimalik, et… Kui oled sunnitud kohtuma ettevõtjatega, teadmata, et iga lauset võidakse kasutada eraldi võetuna, siis on võimalik igale inimesele sarnasel ametipostil esitada peaaegu samasugune kahtlustus.

Ehitusfirmade konkurents peaks tooma kõige tõhusama lahenduse, miks kantslerina pidasite vajalikuks öelda ehitusfirmadele, et leppige omavahel kokku?

Teedeehituse kõige suurem probleem on firmadevaheline sõda. Loomulikult ei ole me öelnud, et tulge ühise pakkumisega, mis – jumal hoidku! – on puhas kartell, aga meie sõnum on olnud: lõpetage sõdimine!

Töö tegemise asemel keskendutakse üksteise jälgimisele ja kaebuste esitamisele ning kuna hinnad on võrreldes pakkumuse esitamise ajaga tõusnud ja firmadel on rahalisi raskusi, siis nad üritavad endale välja ajada täiendavaid soodustusi.

Selles võtmes oleme tõesti soovinud, et ehitajad pigem mõistlikult lepiks kokku tingimused ega otsiks absurdseid juriidilisi nüansse vaidluse põhjusena. Pigem võiks ehitada see, kes pakub parema hinna. Konstruktiivne koostöö oleks selles sektoris väga tervendav, aga nagu ma olen aru saanud, on see jube libe teema.

Nii et te olete ehitusfirmade konkurentsiheitluse ohver?

Võimalik, olukorra käsitlus on sellest tingitud.

Milline on teile esitatud kahtlustuse väljavaade jõuda kohtusse?

Ma pean täiesti uskumatuks seda, et keegi mind süüdi mõistab. Kui ma töötaks ametikohal, mida keegi tähele ei pane, siis ma liialt ei muretseks kahtlustuse pärast.

Kõikidele episoodidele on võimalik anda omapoolne tõendus ja vastuväide. Süütuse presumptsiooni ei näe ma kuskil, järelikult pean ma keskenduma enda süütuse tõestamisele.

Kuidas teile ja maanteeametile kahtlustuse esitamine mõjutab majandusministrit ja tema erakonna valimistulemust?

Ma tahaks loota, et ei mõjuta, sest kahtlustus on suunatud minu ja ametnike vastu.

Te olete üle kümne aasta olnud väga kõrge riigiametnik, kantsler. Mis tunne see on, kui ühel päeval kutsutakse kaposse ja antakse kätte paber teie kuritegude loeteluga?

Tunne ei ole veel tulnud, see on nii eksistentsiaalne, kui hommikul ilmuvad kabinetti meesterahvad, ulatavad läbiotsimisorderi ja annavad mõista, et võib-olla rohkem koju ei saa. Selgeid mõtteid mõelda on keeruline. Depressioon veel tabab mind.

Ma olen uskunud oma töösse, Eesti riiki ja õiguskaitseorganeisse. Usun jätkuvalt, tegelikult.
Ma olen südamest vaeva näinud, et asjad läheks paremaks. Ma olen vaeva näinud, et lähtutaks eesmärgist ja ratsionaalsest käsitlusest, mitte bürokraatlikust masinavärgist.

Uurimise all

•    Kaitsepolitsei uurib ehitusfirma Nordecon ning riigiametnike Marika Priske ja Tamur Tsäkko tegevust seoses kahe ehitusobjektiga. Neist esimese, Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitusel on töövõtja Nordecon.

•    Viimane on jäänud 20 kilomeetri pikkuse ja 120 miljonit krooni maksva teelõigu üleandmisega hiljaks, maanteeamet on firmat juba trahvinud. Tee pidi olema valmis selle nädala esmaspäeval. Hoolimata Nordeconi suuromaniku Toomas Lumani palvetest pole riik lisaraha andnud.

•    Teine kahtlusi tekitanud objekt on Kose-Aruvalla teelõigu hange. Esmakordselt kuulutati hange välja kaks aastat tagasi. Pärast korduvaid vaidlustusi on asi nii kaugel, et maanteeamet kuulutas võitjat leidmata eelmisel nädalal välja järjekordse uue hanke selle teelõigu ehitaja leidmiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles