Proviisorid taunivad konkurentsiameti rünnakut proviisorapteekidele
15. detsember 2015, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taunime konkurentsiameti rünnakut proviisorapteekide suunas ja sülitamist rahvatervise huvidele, teatas Proviisorite Koda täna vastusena konkurentsiameti eilsele avaldusele, mille kohaselt kahjustavad uued apteekide asutamise piirangud konkurentsi.
«Konkurentsiamet on teinud ebameeldiva üllatusena ettepaneku kaotada apteekide omandi- ja vertikaalse integratsiooni piirangud, mis kehtestati alles käesoleva aasta märtsis. Konkurentsiameti motiivid, miks jõuliselt soositakse suuri apteegikette, jäävad paraku varjatuks,» teatas koda.
«Tuleb välja, et konkurentsiamet on järsku asunud soosima apteegikette, hoolimata kogu oma varemast retoorikast, et apteegiketid on paari suure hulgimüüja mõju all ning see on halb, sest vähendab konkurentsi,» ütles pressiteate vahendusel Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. «Nüüd, kui seda probleemi asutakse lahendama, võtab konkurentsiamet järsku risti vastupidise seisukoha. Lisaks võib ka aru saada, et Konkurentsiameti arust puudub igasugune vajadus tegeleda apteegiteenuse sõltumatuse ja kvaliteedi probleemiga. See pole justkui üldse tähtis.»
Konkurentsiamet toob näiteks, et uusi proviisorapteeke pole alates piirangu jõustumisest märtsi kuus rohkem tekkinud kui üks ning et väidetavalt puuduvad andmed apteegiteenuse kvaliteedi ja sõltumatuse probleemide osas.
«Uusi apteeke ei ole tekkinud sellepärast, et apteegiturg on täna täielikult üleküllastunud,» ütles Alamaa-Aas. «Mitmes analüüsis on toodud välja, et Eestis on väga hea apteegiteenuse kättesaadavus. Täna teenindab meil üks apteek umbes 2700 inimest, Euroopa Liidus keskmiselt aga 4600, naabritel Soomes koguni 6600 inimest. Tundub, et konkurentsiametit häirib fakt, et apteegikettidel ei ole täna võimalik kõiki proviisorapteeke kiiresti alla neelata.»
Alamaa-Aasa sõnul on omandipiirang on sõltumatuse garantiina õigustatud teatud sfäärides, millest üks on tervishoiusüsteem. «Selge on ju see, et kui apteeker pole omanik, siis on ta alluvussuhtes, kus omanik võib ärihuvides püüda mõjutada apteekri erialaseid otsuseid. Apteegid kuuluvad tervishoiusüsteemi ja seal on prioriteetne väärtus patsientide õiguste kaitse, mitte ärihuvid,» rääkis ta.
Proviisorite Koja teatel on Euroopa Kohus korduvalt öelnud, et apteekide omandipiirang on õigustatud, kuna see kaitseb rahva tervist läbi teenuse sõltumatuse ja kvaliteedi. «Proviisor juhindub omanikuna oma kutse-eetikast, mida mis tahes teistel omanikel olla ei saa. Seetõttu võivad mis tahes muu omaniku korral pääseda liialt domineerima ärihuvid, mis paraku pole päris üks ja sama patsiendi huvidega,» märkis Alamaa-Aas. «Täpselt samad riskid on ka perearstidel, kes aga juba pikka aega peavad õigustatult olema ise oma praksise omanikud.»