PwC: Eesti maksusüsteem on maailmas paremuselt 30. kohal

Kadri Hansalu
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa SKT elaniku kohta tõusis 2016 aastal tunamullusega võrreldes 413 euro võrra.
Pärnumaa SKT elaniku kohta tõusis 2016 aastal tunamullusega võrreldes 413 euro võrra. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Maailmapanga ja PwC poolt läbi viidud globaalne riikide maksukeskkonna võrdlev uuring paigutab Eesti 189 riigi seas ettevõtjasõbralikkuselt 30. kohale. Eelmisel aastal oli Eesti 28. kohal ehk on kaks kohta kukkunud.

Parimad kohad ettevõtjast maksumaksjale leiab Araabia poolsaarelt, euroliidu liidriks on Iirimaa. Eesti eeliseks on siinne mugav ja lihtne maksusüsteem, puuduseks kõrged tööjõumaksud.

Maailmapanga ja PwC avaldatud 189 riigi maksukeskkondade võrdleva uuringu Paying Taxes 2016 kohaselt on Eesti maksusüsteem ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 30. ning Euroopa Liidus 9. kohal. Eesti on maailma parimate hulgas maksude haldamiseks kuluva aja poolest (Euroopas 2. kohal pärast Luksemburgi ning maailmas 11. kohal), kuid Euroopa Liidu keskmisest kõrgem maksukoormus halvendab Eesti kohta koondedetabelis.

Uuringu tulemusi tõlgendades tuleb silmas pidada, et uuring ei mõõda riikide üldist maksukoormust (nagu näiteks OECD), vaid ühe Maailmapanga poolt ette antud parameetritega näidisettevõtte maksukoormust suhtena tema maksude-eelsesse kasumisse. Näidisettevõtte käive arvutatakse suhtena riigi keskmisesse palka, ta annab tööd 60 töötajale ja maksab osa teenitud kasumist dividendidena välja. Eesti hüpoteetiline ettevõte, mis teenis 12,7 miljoni euro suuruse müügikäibe juures 454 tuhat eurot kasumit, tasus riigile maksudena üle 355 tuhande euro, sellest tulumaksu 60 tuhat eurot, tööjõumakse ligi 280 tuhat eurot ning muid makse 15 tuhat eurot. Näidisettevõtte maksukoormus leiti võrreldes maksukulu suhtena arvestuslikku maksueelsesse kasumisse (mille suuruseks oli 720 tuhat eurot).

Eesti puhul mõjutavad näidisettevõtte maksukoormust negatiivselt suhteliselt kõrged tööjõumaksud ja asjaolu, et näidisettevõte maksab juba teisel aastal poole oma kasumist välja, millelt tasutava tulumaksu efektiivne määr kujuneb antud ettevõtte puhul kokkuvõttes isegi suuremaks kui näiteks Lätis. Reinvesteeritud kasumite maksuvabastus annab eelise ennekõike kasvufaasis olevatele ettevõtetele, kuid stabiilselt toimivate ettevõtete jaoks, mis maksavad regulaarselt dividende, on Eesti tulumaksumäär Euroopa keskmiste hulgas.

Maailma atraktiivseima maksusüsteemiga riigid on uuringu põhjal madalate määrade ja lihtsa maksusüsteemiga Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Saudi-Araabia, millele järgnevad Hongkong ning Singapur. Euroopa Liidu liikmesriikidest juhivad edetabelit Iirimaa ja Makedoonia. 189-st võrdlusalusest riigist on maksumaksja elu kõige põrgulikum Venetsueelas ja Boliivias.

Eesti PwC maksunõustamise teenuseliini juht Hannes Lentsius ütles, et uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse erinevate riikide maksusüsteemide eripärasid ning eelkõige seda, kuidas jaguneb maksukoormus tööandja ja töövõtja vahel.

«Kuna uuring mõõdab ainult tööandja poolt tasutavaid makse ja Eestis on erinevalt paljudest teistest riikidest suurem osa tööjõumaksudest ettevõtte, mitte töötaja kanda, siis see tingib ka Eesti keskpärase koha maksukoormuse edetabelis. Liites kokku nii tööandja kui töövõtja poolt tasutavad maksud, ei oleks pilt nii halb,» selgitas ta. Samas möönis Hannes Lentsius, et kõrged tööjõumaksud on kindlasti valdkond, mis pärsib hetkel Eesti konkurentsivõimet, eriti nn «targa tööjõu» kasutamisel. «Arvestades, et mitmed meie naaberriigid, nagu näiteks Soome ja Läti, on teinud edusamme maksukoormuse vähendamiseks, ei saa Eesti oma konkurentsivõime säilitamiseks enam pikalt paigal tammumist lubada,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles