Seletav sõnaraamat lihtinimesele: kuidas mõista pagulasteemat?

105-aastane põgenik Bibihal Uzbeki

FOTO: SCANPIX

Financial Timesi valduses on esmaspäeval valitsustele saadetud  kommünikee kavand järgmisel nädalal toimuva migratsiooniteemalise tippkohtumise tarvis Brüsselis.

Kuna kogu debatt on niivõrd tulvil kantseliiti ja eufemisme – ning seetõttu väljaspool Brüsseli mulli elavatele inimestele praktiliselt arusaamatu – pakub Briti majandusleht avaliku teenuse korras lugejaile seletavat sõnaraamatut.

Kui kava käiku läheb, sisalduvad selles alljärgnevad seitse punkti.

ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad:

a) kiiresti adresseerima puudujääki kriisikollete osas (hotspots), sealhulgas tagama vajaliku vastuvõtuvõimekuse saavutamaks oma eesmärke; kiiresti leppima kokku täpses ajakavas täiendavate kriisikollete operatiivsuse saavutamiseks; tagama, et Frontex ja EASO omaksid vajalikku oskusteavet ja varustust;

«Kriisikolded» on eurokeeles ajutised põgenikelaagrid – kohad, kuhu saab koguda tuhandeid peamiselt Kreekasse saabuvaid migrante, neid registreerida ning siis mööda Euroopa Liitu laiali jagada.

Kuna Saksamaa ja Rootsi koormuse kergendamiseks kavatseti mujale ümber paigutada 160 000 migranti, kuid praeguse seisuga on saadetud teele 160, on tekstis sõna «puudujääk».

b) tagama registreerimise ning rakendama meetmeid hoidmaks ära (ingl. k. discourage) registreerumisest keeldumist;

Võtmesõna on «hoida ära keeldumist». ELi ametnikud on selge sõnaga mõista andnud, et praegune süsteem peab liikuma põgenike «sundimise» suunas registreeruda. Õigus ümberpaigutamise sihtriiki valida võetakse ära. Pilt võib minna koledaks: piirivalvurid ja politsei karjatavad inimesi «kriisikolletesse» registreerimisele ning paigutavad neid lennukitesse, mis suunduvad eri paikadesse ELis.

Euroopa liidrid tunnistavad, et fotomaterjali võib olla raske alla neelata. Aga nad väidavad, et ilma sunduseta jääks järele vaid Schengeni sisepiiride sulgemise variant.

c) rakendama ümberpaigutamise otsuseid kiiremini, samuti kaaluma nende laiendamist teistele suure surve all olevatele Liikmesriikidele;

«Teised suure surve all olevad liikmesriigid» on Saksamaa ja Rootsi. Kui Kreeka ja Itaalia ei suuda või ei soovi «kriisikoldeid» püsti panna ja majandada, võivad nii Rootsi kui Saksamaa üritada protsessi ringi pöörata ja ise põgenikke laiali jaotama hakata.

Rootsi on juba palunud endale selleks «kvooti». Kui liitub ka Saksamaa, võib tekkida olukord, kus äkitselt hakatakse teistesse ELi liikmesriikidesse läkitama kümneid tuhandeid praegu Rootsis ja Saksamaal elavaid migratne.

d) tagama viibimisele mittekvalifitseeruvate inimeste tagasipöördumist ning pakkuma Euroopa Liidu piiririikidele tuge tagasipöördumisoperatsioonide teostamiseks;

Väljasaatmine on olnud ELi seaduseks pikemat aega, aga tõrke on tekitanud potentsiaalselt tuhandete afgaanidest ja nigeerlastest majandusmigrantide tagasitoimetamise kulud ja vaev.

e) oluliselt parandama kontrolli ELi välispiiride üle, eriliselt tagades süstemaatilised turvakontrollid ajakohaste andmebaasidega;

Üsna otse öeldud.

d) tagama Lääne-Balkani marsruudi konverentsi, Valletta tippkohtumise ja EL-Türgi kohtumise korraliku järeltöö;

Kõigil nimetatud kohtumistel arutati sisuliselt samu asju mida tuleval nädalal, ning lepiti neis ka kokku.

g) jätkama kokkulepitud ümberasumise skeemi elluviimist.

«Ümberasumine» on praeguseks peaaegu meelest läinud. Tegemist oli otsusega panna inimesed laagritesse ja hinnata nende kvalifitseerumist varjupaigale Euroopas enne siia saabumist. Skeem lepiti kokku juulikuus ja see puudutas vaid 20 000 põgenikku. Järgmisel nädalal käib Euroopa Komisjon ilmselt välja drastiliselt suurema numbri – mis võib aga osutuda tühjaks lubaduseks: eelmise nädala seisuga on tegelikult «ümber asunud» vaevalt 300 inimest.

Tagasi üles