Riik rajab üürimajade pilootprojektis 10 miljoniga 200 korterit

Liisa Oviir Foto: Liis Treimann

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rajatavate riiklike üürimajade pilootprojekti mahuks kujuneb sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul esialgsetel arvutustel 10 miljonit eurot, mille eest rajatakse 200 korterit.

«Piloodina oleme mõelnud umbes 200 korteri rajamise peale üle Eesti, mis on umbes 10 miljoni suurune investeering. Riik võiks panustada sõltuvalt kohalike omavalitsuste võimekusest näiteks 30-50 protsenti. Parim lahendus oleks viia projektid ellu koostöös omavalitsuste ja eraettevõtjatega. Aga kuna meetme detailid on alles välja töötamisel, ei ole kindlasti praegu õige aeg pidada meedias sõnasõda teemal, kas plaan on tulus või mitte,» ütles Oviir BNSile.

Eestis ei ole riiklikult toetatud üürielamute temaatikaga varem reaalselt tegeletud, kui viimane aasta välja jätta, kuigi plaane on ka kirja pandud, rääkis Oviir. «Praegu reguleerib üüriturgu erasektor, mis ei suuda alati pakkuda kvaliteeti ja pikaajaliselt fikseeritud hinda ja seda eriti vähem maksejõulisele elanikkonnale, nagu noored spetsialistid. Erasektor ilmselt ei hakka ka kunagi linnalisest piirkonnast väljas kinnisvaraarenduse läbi uut elamufondi looma, sest enamus omavalitsustes on korteri või maja ehitushind oluliselt kõrgemal selle turuväärtusest.»

«OECD parema elu indeksis on eluaseme mõõdikud Eesti jaoks üks probleemsemaid komponente, kusjuures eluasemega seonduvad probleemid on erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes erinevad. Eestis ehitatakse aastas ligi 2000 uut elamut, kuid amortiseerub 6000. Soome ehitas näiteks eelmisel aastal üle 4000 korterelamu. Skandinaavias on riiklike üürpindade osakaal kogu elamufondist 15-20 protsenti,» lisas minister.

Koalitsioonileppes on kirjas, et alates 2017. aastast eraldatakse meetme rakendamiseks 2,5 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel 5 miljonit eurot, sõnas Oviir. "Praegu on ministeeriumis ettevalmistamisel uuring, kus analüüsime inimeste rännet, eelistusi ja motiive liikumiseks."

Oviir tutvustas esmaspäeval riigikogu majanduskomisjonis üürimajade plaani, reformierakondlasest komisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles BNS-ile, et suhtub isiklikult plaani skeptiliselt, lisades, et kui seda siiski teha, peaks see olema väga selgelt kanaliseeritud või suunatud, kas siis tõesti väga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele või sarnastele sihtgruppidele.

Üürielamute programm ja üürituruga tegelemine oli endise majandus- ja infrastruktuuriministri Urve Palo üks peamisi programmilisi punkte, mis Taavi Rõivase esimeses valitsuses jäi seisma peamiselt koalitsioonipartneri Reformierakonna vastuseisu tõttu.

Kivimägi: ettevõtlusministri plaani tuleb põhjalikult kaaluda

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi (Reformierakond) sõnul tuleb ettevõtlusministri plaani riigi sisenemiseks üüriturule valdavalt maksujõulise kliendi jaoks põhjalikult kaaluda.

«Majanduskomisjonis kuuldud seisukohad, et raha võivad taotleda pea kõik omavalitsused ja korterit üürida kes iganes, tekitavad skepsist. Elamufond vananeb kiiremini kui seda uuendatakse, ent ka elanikkond väheneb, eraturg toimib, mistõttu võib see plaan tekitada pigem ebavõrdset kohtlemist. Ja kas see on koht, kus riik peaks osalema. Sotsiaalkorterid on niigi omavalitsuse, miks mitte ka riigi rida. Pigem panustada sinna,» kommenteeris Kivimängi.

Lisaks sellele on tema sõnul riigi poolt ellu kutsutud nn korterelamute rekonstrueerimise meede, mille mahuks sel finantsperioodil (2014-2020) on üle 100 miljoni euro. Selle meetme raames on võimalik saada rekonstrueerimise toetust 15%, 25% või 40%.

«See on hästi sisse töötatud ja toimiv meede, kust muuhulgas on õigus rekonstrueerimistoetust taotleda ka kohalikul omavalitsusel, kui ta on korterelamu omanik. Miks neid võimalusi ei kasutata? Konkureerivad meetmed on küsitavad, muuhulgas ka täiendava administratiivse koormuse ja kulu tõttu,» lisas Kivimägi.