Uus aasta toob rongireisijale piletihinnatõusu ja muutused piletimüügis

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Lisaks viieprotsendilisele piletihinnatõusule plaanib Elron uuel aastal paigaldada ka rongidesse validaatorid ning 2017. aasta alguseks võimaldada piletiostu juba puutetundliku pangakaardiga.

«Kui me võtame tsoonide piletihinnad, siis ainuüksi kümnesendine piletihinnatõus tähendab protsentuaalselt rohkem kui tegelikult see viis protsenti,» tähendas Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip vastusena küsimusele, milliseid liine piletihinnatõus enim mõjutab ja kus see suurim olla võiks. Kui seni on Elron piletihindu muutes teatud tsoonide piletid jätnud muutmata põhjendusega, et seal oleks see ühekordne hinnatõus liiga suur, siis sel korral on see kohaks, kus protsentuaalne hinnatõus saab olema suurim.

Perioodikaart vabaks, uued terminalid ja validaatorid rongidesse

Küll aga sõnas ta, et piletihinnatõusu üheks eesmärgiks on muuhulgas suurendada ka perioodikaardi, Elroni kliendikaardi ja teiste soodustuste kasutamist. Kuigi perioodikaartidega ostetud piletite osakaal on praegu 26 protsenti kõikidest sõitudest, näeb Elroni juhatuse esimees, et seda arvu saaks veelgi suurendada. «Kui me vaatame ka soodustusi, mida Elron täna pakub läbi sõidukaardi, läbi interneti pileti ostmise, siis on terve rida reisijad, kes neid veel ei kasuta,» märkis Ossip.

Kui praegu on perioodipiletit võimalik osta vaid 30 päevaks ehk see funktsioneerib peamiselt kuukaardina, siis plaanib Elron uue aasta algusest perioodi pikkuse vabaks anda ehk inimesed saaks ise valida, kui pika aja peale nad seda osta tahavad. «Kui ma kuusiseses perioodis tean näiteks, et ma kümme päeva käin tööl ja siis ma olen jälle puhkusel, siis ma ostangi selle kümne päeva pileti,» selgitas Elroni juhatuse esimees.

Samuti on uuel aastal üheks suurimaks muudatuseks kahe terminali asemel ühe terminali kasutuselevõtt, mille eesmärk on suures osas vähendada ajakadu, mis piletiostmisele läheb, kui ka säästa piletimüüjad kahe terminali kandmisest. Lisaks saavad ka reisirongid sarnaselt mitme linna ühistranspordiga uuel aastal piletituvastid ehk validaatorid. Ka tõi Elroni juhatuse esimees veel välja, et kuna Eesti pangad liiguvad selles suunas, et hakkavad peagi välja andma puutetundlikke pangakaarte, siis nende abil tahetakse lihtsustada ka rongipiletite müüki ning alates 2017. aastast peaks rongipileti ost olema võimalik puhtalt pangakaarti validaatori juures viibates.

Muutused sõiduplaanis ja palju kannatust nõudvad remonttööd

Uus aasta toob muudatused ka sõiduplaanis, mis rakenduvad juba eelolevast pühapäevast. Kõige suuremad muutused ootavad ees idasuunal. «Tartu liinile lisatakse üks ekspressväljumine mõlemast suunast hommikusele ajale,» sõnas Kongo, viidates kella kümnesele väljumisele Tallinnast ja kolmveerandkümnesele Tartust. Samuti lisandub Tallinna-Tartu ekspressirongidele ka Kitseküla peatus. «Teine suurem muudatus toimub Tallinna-Narva liinil, kuhu lisatakse ka kolmas väljumine, kuna nõudlus on tugevalt kasvanud,» sõnas Kongo. Lisaks pannakse ka järgmisel suvel kolmekuulise perioodi jooksul kolmas rong päevas Tallinna-Pärnu suunal liikuma.

Uue asjana suvise graafiku puhul plaanib Elron rakendada süsteemi, kus puhkepäevade väljumised erinevad tööpäevade omadest, st need oleks mõnevõrra hilisemad kui tööpäevadel. Näiteks varahommikused Koidula-Tartu ja Valga-Tartu reisid asendatakse puhkepäeviti hilisemate väljumistega. Seda, et selline süsteem, kus nädala sees käib rong ühel ajal ja nädalavahetusel teisel ajal, võiks inimesi liigselt segadusse ajada, Andrus Ossip ei karda. «Esmalt me lähtume sellest, mis on olnud meie klientide tagasiside ja teisalt me ju iga-aastaselt tutvustame oma sõiduplaani maakondadele ja saame ka sealt tagasisidet,» selgitas ta, mis on selle otsuse taga.

Kannatlikkust peab järgmisel aastal eeldatavalt aprillist varuma aga suurem osa rongireisijatest, kuna kolmel suunal neljast on ette näha ka remonttöid, mis tähendavad nii asendusbusside kasutamist kui ka väljumiste arvu muutust. Kõige enam mõjutab see Tallinna-Tartu liinil sõitjaid ja Tapa-Tartu raudteelõiku, kuna kolmel päeval nädalas raudtee osaliselt suletakse ja asendatakse bussidega. Remonttöid on plaanitud ka Tallinna-Pärnu liinile, kus raudtee suletakse üheks päevaks nädalas, ning läänesuunal läheb Tallinna-Pääsküla lõik remonti. Remonttööde esialgne lõpp on planeeritud novembrikuusse.

Uute rongide ostuplaanil pidur peal

Elroni juhatuse esimees tunnistas, et remonttööd ja sellest tingitud reisijate arvu võimalik vähenemine on ka üks põhjus, mille pärast rongifirma on järgmiseks aastaks seadnud võrdlemisi tagasihoidlikud eesmärgid. Kui selle aasta lõpuks prognoosib rongifirma reiside koguarvuks 6,5 miljonit ehk 12-protsendilist kasvu võrreldes 2014. aastaga, siis järgmise aasta eesmärgiks on seatud 6,6 miljonit reisi.

Ka on rongifirma hoogu maha tõmmanud kevadise plaani osas tuua Tallinna-Tartu liinile 2018. aastaks kolm uut luksusrongi. «See teema on meil täna jätkuvalt laua peal, aga meil on ka alternatiivid, mida me ka juurde kaalume,» selgitas Ossip, miks hetkeseisuga ei ole Elron majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile selles osas kirjalikku taotlust esitanud. Tema sõnul on tõesti üks võimalik variant uute rongide soetamine, kuid siia kõrvale on arvestava alternatiivina tekkinud ka variant muuta osa elektrironge hübriidrongideks, mis oleksid võimelised ka diisli peal sõitma. Kolmanda ja kõige säästlikuma variandina on laual ka võimalus osta olemasolevatele kolmevagunilistele diiselrongidele neljas vagun juurde.

«Nende vahel me püüamegi täna leida seda, mis oleks pikemas perspektiivis see kõige õigem,» sõnas Elroni juhatuse esimees, lisades, et niivõrd suure investeeringu kaalumisel – nagu uute luksusrongide ostmine oleks – eelistab rongifirma pigem võtta aega, et kõik võimalikud variandid põhjalikult läbi kaaluda. Kuna uute rongide tarneaeg ulatub kolme aastani, siis suure tõenäosusega 2018. aastal Tallinna-Tartu liinile uusi luksusronge siiski ei tule. «Täna ta, jah, on pigem 2019. aasta,» sõnas Ossip.

Olulisim investeering, mida Elron eeloleval aastal plaanib, on hooldustegevuse kvaliteedi parandamine, millesse investeeritakse umbes 500 000 eurot. Põhiline osa kulub sellest kontaktdepoo renoveerimisele. Samuti plaanitakse 250 000 eurot rongiliikluse turvalisuse tõstmiseks, mille alla käivad nii tarkvaraarendused rongide turvaseadmetes kui rongide kokku-lahti haakimistes.