Nordea: võlakaitse seadus tegeleb tagajärgedega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norde panga peajuristi Kerstin Pildi sõnul tegeleb võlakatiseseadus pigem tagajärgede kõrvaldamisega ja mitte võlgniku nõustamisega.
Euroopa võlakorraldamismudel paneb rõhuasetuse võlanõustamisteenusele. See tähendab, et lisaks võlgade likvideerimisele või ümberkujundamisele haritakse võlgnikku, et ta oleks sellises situatsioonis esimest ja viimast korda oma elu jooksul, kommenteerib homme kolmandale lugemisele minevat seadus Pilt.
«Ka meil peaks Võlakaitse seaduse eelnõu eesmärk olema eeskätt võlgniku nõustamine ja lahenduste leidmine. Võlakaitse seaduse eelnõu aga ei näe ette võlgnikule kohustusliku nõustaja määramist, mistõttu jääb see eesmärk teostamata. Võlgniku laiemas plaanis aitamise asemel on võlakaitseseaduse eelnõu põhirõhk tagajärgedega võitlemisel,»
Nordea Eesti esialgse hinnangu kohaselt mõjutab Võlakaitse seaduse vastuvõtmine eeskätt eraisikute juurdepääsu krediidile ning kallinevat krediidi hinda.