Peataoleku on põhjustanud asjaolu, et kuigi Uber ja teised sõiduvahendajad tegutsevad Eestis juba maist, pole majandusministeerium suutnud turu korrastamiseks teha muud, kui suusõnaliselt välja öelda, et kui keegi pakub sõiduvahendusteenust tulu teenimise eesmärgita, siis on selline tegevus Eestis vägagi soositud. Tulu teenimise eesmärgil poleks litsentsita sõitjatevedu aga kuidagi lubatud.
«Kui tegemist on puhtalt isiku oma vajadustest lähtuvate sõitudega ning selle raames sõidutab ta ka teisi sõitjaid, võttes kaasnevate sõidukulude katmise eesmärgil tasu, ei saa seda seaduse mõttes pidada tasuliseks sõitjateveoks,» kõlab MKMi seisukoht, mille ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter suve lõpul äpiomanikele edastas.
Kena seisukoht küll, aga keegi pole nende kahe teenuse vahele suutnud kuidagi piiri tõmmata ning ka politsei menetleb otsuseni jõudmata juba kaheksandat kuud väärteomenetlust kahe juhi suhtes, kes mais ilma loata sõitjaid vedasid.
«Kui nädalas teha viis sõitu, kas see on sõidujagamine või tuluteenimise? Kui sõite on 20, kummaga on tegu siis?» küsis Taxify juhatuse liige Markus Villig ja tõdes, et välja on kujunenud tõesti jabur olukord, mille ministeerium on lubanud korda teha alles järgmisel aastal.
Tallinna turul on hetkel ligi 2500 legaalset taksojuhti, kellest üle 1000 kasutavad Taxify teenust. Neist tuhandest 250 pakuvad Taxify rakenduses teenust Taxify logo all, ligi 500 on mõne ühtlasi mõne teise taksoettevõte logoga.
Koguni 150 on aga sellised, kellel ametlik litsents puudub, kuid kes on pidanud end karistusregistri tühja väljavõtte ning juhilubade ja autodokumentide olemasoluga tõestama Taxify töötajatele.
Ühel taksoturule siseneda soovival juhil on tänasel päeval kolm reaalset varianti: omandada sõitjateveo litsents ja püüda tee ääres hääletajaid, pakkuda litsentsi omades sõiduteenust mõne taksoettevõtte all või – mis kõige kummalisem - ka ilma igasugust litsentsi omamata pakkuda teenust Taxify all.
«Juhid küsivad ju ka meilt praegu, et miks ma pean maksma litsentsi eest üle 500 euro, läbi tegema taksojuhikoolituse ja omandama taksomeetrid ning printerid, kui ma saan liituda ilma nendeta ja otse Taxify või Uberiga. Meil ei olegi head vastust, miks nad seda seadusest tulenevat kadalippu läbi tegema peaksid,» ütles Villig.
Ühtlasi on tänaseks päevaks lõppenud Taxify ja teiste taksoettevõtete igasugune koostöö. «Oleme selles suunas liikunud juba viimased poolteist aastat.
Pragmaatiliseks põhjuseks oli Taxify poolt vaadates suur vahendustasu – kui juht pakub teenust otse Taxify all, siis teenib Taxify iga tellimuse pealt 50 senti, kui läbi ettevõtte, siis aga vaid heal juhul 12 senti per tellimus.
«Meie loogika oligi selles, et miks me müüme oma teenust taksofirmadele, kui see tegelikult väärtust ei oma. Parem teeme lepingud otse juhtidega, juht maksab vähem, meie teenime rohkem – ainuke, kes kaotab, on taksofirma,» märkis Villig.
Reval takso näiteks võttis juhi käest iga tellimuse eest 60 senti ning lisaks veel 100 eurot logomaksu. Kui keskmine juht teeb kuus 300 sõitu, siis näitab kerge matemaatika, kui palju tuleb juhil tasuda Taxify ja kui palju taksoettevõtte all sõites.