EL võib jääda tuleval aastal eelarveta

Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek väljendas kahetsust, et väike arv liikmesriike ei olnud valmis parlamendi nõudmisi heaks kiitma.

FOTO: SCANPIX

Europarlamendi ja liikmesriikide valitsuste vahelised kõnelused Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve üle lõppesid eile tulemuseta, ähvardades jätta euroliidu järgmiseks aastaks lisarahata.

ELi jaoks on tegu esimese säärase tagasilöögiga pärast 1988. aastat. See tähendab, et tuleval aastal võivad kulutused jääda samaks, mis tänavu. See jätab löögi alla aga ühenduse mitmed uued projektid, nagu ELi uue välisteenistuse, kirjutas Reuters.

Läbirääkimised nurjusid pärast seda, kui Suurbritannia juhitud rühm liikmesriike lükkas tagasi parlamendi nõudmise, et neile antaks tagatisi ELi tulevase rahastamise osas ja selgem roll finantsplaneerimises.

«Tunnen kahetsust, et käputäis liikmesriike sulgesid ukse 2011. aasta eelarveleppele,» teatas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek.

ELi eelarve on liikmesriikide jaoks tänavu tundlik teema, sest paljud valitsused kärbivad oma kulutusi ja on surve all seista vastu ELi kulutuste suurendamisele.

Parlament oli valmis loobuma oma nõudmisest, et tänavust 123 miljardi euro suurust eelarvet suurendataks järgmisel aastal 6,2 protsendi võrra, ning asus toetama 2,9-protsendist tõusu, mis on maksimum, mida toetavad liikmesriigid.

Kuid Suurbritannia, Rootsi ja Holland tahtnud arutada parlamendi poliitilisi nõudmisi, millest enamusel ei olnud ühe ELi diplomaadi sõnul midagi pistmist järgmise aasta eelarvega.

Euroopa Komisjon peab nüüd välja käima uue eelarvekava ja see võib võtta mitu kuud. Eelarve heakskiitmise protseduur algab nullist ja see võib ELi tulevaks aastaks sootuks eelarveta jätta.

Mitmed diplomaadid aga ütlevad, et teoorias võidakse 2011. aasta eelarve vastu võtta siiski veel selle aasta lõpus.

Praegust eelarvelahingut nähakse eelmänguna suuremale võitlusele, mis kaasneb ELi pikaajalisema, aastate 2014-20 eelarvestrateegia vastuvõtmisega.

ELi eelarvevolnik Janusz Lewandowski on hoiatanud, et eelarve vastuvõtmata jätmine seab löögi alla ELi finantsplaneerimise ja õõnestada mitmeid ELi programme, nagu uus välisteenistus või suurejooneline tehnoloogiaprojekt ITER.

Üle kahe kolmandiku ELi eelarvest kulub vaeste regioonide abistamisele ja põllumajandustoetustele. Ülejäänu läheb teadusele, välisabile, sisejulgeolekule ja halduskuludeks. Eelarve moodustab umbes ühe protsendi ELi majandustoodangust.

Tagasi üles