Üheksa kuu defitsiit oli 0,7 protsenti SKTst
15. november 2010, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulenevalt edukast saastekvoodi müügist moodustab valitsussektori defitsiit üheksa kuuga 0,7 protsenti SKTst, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist ligi 1,3 protsendini SKTst.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul üheksa kuuga 1,6 miljardit krooni, mis on 0,7 protsenti selle aasta prognoositavast SKTst. Septembris oli kogu valitsussektor väikeses defitsiidis, ulatudes 194,6 miljoni krooni ehk 0,1 protsendini SKTst. Ennustatav valitsussektori puudujääk aasta kokkuvõttes on ligikaudu 1,3 protsenti SKTst.
Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks 70,3 miljardit krooni, millest 52,3 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 18 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 84,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 79,2 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 22,1 miljardit ning käibemaksu 16,2 miljardit krooni.
Oktoobris laekus riigieelarvesse 6,5 miljardit krooni ehk 7,7 protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,3 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 1,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude oktoobrikuu laekumine oli ootuspärane.
Riigieelarve kulusid tehti kümne kuuga kokku 70,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kümne kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 30,8 miljardit krooni. Oktoobris tehti väljamakseid 7,3 miljardi krooni ulatuses, mis on kaheksa protsenti aastaks planeeritust.
Investeeringuteks suunati riigi kuludest kümne kuuga seitse miljardit krooni, mis on 86,7 protsenti aastaks kavandatud vahenditest. Sellest maksti oktoobris välja üks miljard krooni. Selle aasta esimese kümne kuu investeeringute väljamaksed olid ligi 15 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 12,2 miljardit krooni ehk 79,6 protsenti aastaks planeeritust. Oktoobris kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,2 protsenti aastasest mahust. Kümne kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 420 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti oktoobri lõpuks väljamakseid 7,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 5,7 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 11,5 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti oktoobri lõpuks väljamakseid 5,2 miljardi krooni ulatuses.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 55,4 protsenti aastaks planeeritust ehk 8,1 miljardit krooni. See on ligi 665 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 5,4 miljardit krooni, mida on 970,8 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 16,5 miljardit krooni. Kümne kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,4 miljardit krooni. Jättes arvestamata OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad kümne kuuga ligi 300 miljoni krooni võrra. Kuna eelarve kulud ületasid oktoobris tulusid, vähenesid riigi finantsvarad kuuga 715,8 miljoni krooni võrra.