Holland meenutab töötajate paradiisi
15. november 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandis on töötuid ligi neli protsenti ja nad saavad kuni kolme aasta jooksul 70–75 protsenti oma varasemast palgast. Töötajad teenivad seal aga kuus vähemalt 1400 eurot ehk 21 905 krooni.
Rahulolult oma töötushüvitistega, nagu ka tervishoiusüsteemi ja pensionidega, on hollandlased Euroopa Liidu esikolmikus, näitavad küsitlused. End vaeseks pidavate perede osatähtsus on Hollandis ELi väikseim ning sotsiaaltoetuste saajate osatähtsus üks suuremaid.
«See tähendab kõrgeid makse, aga samas oled kõigega kindlustatud,» hindab kümme aastat Hollandis renoveerimisalal tegutsenud eesti ettevõtja Gunnar Kessler sealset süsteemi.
Eesti inimestel võib tekkida küsimus, kuidas Holland nii toimida saab. Kas firmad ei olegi pankrotistunud või põgenenud välismaale? Kuidas ei ole töötus tõusnud taevasse? Paljude Eesti poliitikute väitel on kõrgetel maksudel ja sotsiaaltoetustel just sellised tagajärjed.
Tulpide maal see loogika igatahes ei kehti. Kessler selgitab, et inimesed lähevad kõrgetest toetustest hoolimata varmalt tööle, sest miinimumpalk võimaldab toime tulla.
Laialt levinud osaajaga töötamine on ka üks põhjusi, miks eksperdid nimetavad Hollandit üheks turvalise paindlikkuse musternäiteks. Teine paindlikkuse allikas on nn ajutise töö agentuuride ehk sisuliselt renditööfirmade populaarsus, millele riik on kaasa aidanud. Paindlikkuse see aspekt, mida Eestis rõhutatakse, ehk võimalus töötajaid hõlpsalt lahti lasta, on Hollandis tagasihoidlikul kohal. «Kedagi lihtsalt lahti lasta on siin tööandjale väga raske ja kallis,» räägib enne lapsepuhkust naftaplatvormidele värbajana tegutsenud Ene Meijns.
Edasi loe Postimees Plussist.