Analüütikud: kiire palgakasv suurendab hüppeliselt ostujõudu

Tööjõupuudus ärgitab tagant palgakasvu.

FOTO: Ants Liigus

Kiirenenud brutopalga kasv kolmandas kvartalis koosmõjus maksusoodustuste ja deflatsiooniga on hüppeliselt suurendanud Eesti elanikkonna ostujõudu, leiavad täna avaldatud palgastatistikat kommenteerinud analüütikud.

«Nii kiiret palga ostujõu kasvu sai viimati nautida aastatel 2006-2007,» märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erki Lõhmuste.

Brutopalk tõusis täna avaldatud statistika kohaselt kolmandas kvartalis 6,9 protsenti; keskmine brutopalk tõusis 1045 euroni.

Ministeeriumi analüüsi kohaselt on palgatöötaja tarbimisvõime aga tõusnud keskmise palga kasvust kiiremini. Netokuupalga tõus ulatus Lõhmuste sõnul kolmandas kvartalis 8,4 protsendini, sest rahalist sissetulekut aitas kasvatada tulumaksu määra langus 20 protsendini, maksuvaba tulu tõus 154 euroni kuus ning töötuskindlustusmakse alanemine töötaja jaoks kahelt protsendilt 1,6 protsendini. Lisaks langesid hinnad samal ajal 0,5 protsendi võrra.

Ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõdes, et majapidamiste reaalne ostujõud kasvab tänavu hüppeliselt tänu kiirele brutopalga tõusule ning hindade langusele ja tööjõu maksukoormuse vähenemisele. «Sotsiaalsiirete, sh pensionite, jätkuv tõus annab tarbimise kasvu täiendava panuse.»

«Tarbimine on majanduskasvule tänuväärne tugi ajal, mil eksport ja investeeringud panustavad kasvu tagasihoidlikult,» sõnas Elmik, hoiatades aga, et tarbimisel põhinev majanduskasv ei saa pikalt kesta. «Kui ekspordi müüginumbrid ei parane, palgakasv varem või hiljem aeglustub.»

«Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks ning eri tegurite kokku langemisest tulenevaks, mistõttu järgmisel aastal palga ostujõu kasv aeglustub kiireneva inflatsiooni tõttu ning nii suurt positiivset panust pole oodata ka tööjõumaksude langusest,» lisas Lõhmuste.

Elmiku hinnangul püsib palgakasv ilmselt kiire ka järgmisel aastal, sest sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab ka miinimumpalga kümne protsendi suurune tõus.

«Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas aeglustub käesoleva aastaga võrreldes märkimisväärselt, sest tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama,» ütles ta.

Lõhmuste sõnul on viimase pooleteise aasta jooksul on palgasurved püsinud kõrgel madala tööpuuduse ning kahaneva tööealise rahvastiku tõttu. Käesoleva aasta teises pooles on pinged veelgi suurenenud, seda vaatamata majanduskasvu aeglustumisele 0,5 protsendini.

«Sellised arengud viitavad, et majanduses on toimumas ümberkorraldused, kuna ettevõtjad vajavad üha enam töökäsi olemasolevate tootmismahtude säilitamiseks ning on samal ajal nõus osa oma kasumist loovutama töötajatele kõrgema palga maksmiseks,» lausus Lõhmuste. «Pikemas perspektiivis võib see negatiivselt mõjutada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel.»

Lõhmuste nentis aga, et senise kiire palgakulude kasvu tulemusena tööjõukulude suhe loodud lisandväärtusesse tõusnud Eestis 54-55 protsendini, mis on Euroopa Liidu keskmine tase.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles