Tõeline elektrihinna hüpe tuleb kahe aasta pärast
13. november 2010, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta ja pooleteise kuu pärast tuleb elektrit osta börsilt, see toob kaasa väga suure hinnahüppe, mille kõrval valimiseelne heitlus taastuvenergia toetuste pärast on üsna tühine.
Aastal 2014 peaks käiku minema Estlink 2 merekaabel. Seejärel võib Eesti vajadusel kas või kogu tarbitava elektri hankida välismaalt. Seega ei sõltu ka elektri hind mitte kohaliku tootmise hinnast, vaid börsihinnast. Pakkumised sellele saavad tulla Norrast, Rootsist, Lätist või Venemaalt. Või ka kodumaiselt tuulikupargilt, hakkpuidu- ja põlevkivielektrijaamast.
Ekspertide hinnangul on umbes 70 protsenti elektrihinnast energia- ja võrgutasud, 30 protsenti maksud ja tootmistoetused. Viimaseid on riik lubanud nii rohelise elektri tootmise eesmärkide täitmiseks kui ka uuele põlevkivielektrijaamale. Kusjuures praegu pole lõplikult selge, kas põlevkivielektrijaama toetuse peavad tarbijad kinni maksma või mitte.
Praegu ostavad Eesti tarbijad elektrit Narva jaamadest hinnaga umbes 30 eurot megavatt-tund. 2013. aastaks sõlmitud tulevikutehingute keskmine hind on aga Nord Pooli Helsingi piirkonnas poole kõrgem, 45,23 eurot.
Tavatarbijale tähendaks poole kõrgem elektrienergia hind koos käibemaksuga umbes 30 Eesti sendi suurust hinnahüpet. Nord Pooli tulevikutehingute järgi otsustades pole see aga lagi, hinnad 2014. ja 2015. aastaks on veelgi kõrgemad.