Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort 15-29-aastast inimest, mis on riigikontrolli hinnangul tõsine probleem nii ühiskonnale kui ka majandusele.
Eestis ei tööta ega õpi 34 000 noort inimest
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
23. november 2015, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi Eurofound arvestuste kohaselt kulus näiteks 2011. aastal meetmetele, mis olid suunatud 15-29-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele, Euroopas kokku 153 miljardit eurot, mis moodustas ligikaudu 1,2 protsenti nende riikide SKPst. Eestis olid need näitajad 309 miljonit eurot ja 1,93 protsenti SKPst.
Riigikontrollil puudub info selle kohta, mida teevad need 34 000 noort inimest, kes ei tööta ega õpi. Nende seas on nii välismaale töötama ja õppima läinud noori, inimesi kes ei tööta oma puude tõttu, kui ka inimesi, kes on valinud endale sellise elustiili.
Riigikontrolör Alar karise sõnul ei saa kahjuks väita, et kõik nii-öelda kaduma läinud 34 000 noort inimest oleks võimalik tööturule tagasi tuua. «Kui me saaksime neist kasvõi 5000 tööturule tuua, oleks hea,» lausus ta.
Riigikontrolli hinnangul tuleks täpsustada infot õpingute katkestajate ja katkestamise põhjuste kohta, see järel viia fookustatult ellu hariduspoliitilised meetmed, mis on mõeldud õpingute katkestajatele, noortele töötutele ja elukestvat õpet enim vajavatele sotsiaaldemograafilistele rühmadele, nagu näiteks vanemad, kodus vene keelt rääkivad ja madalama haridustasemega inimesed.