Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestist on saanud Balti punane latern

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Peaaegu kõikide oluliste majandusnäitajate poolest oleme sabassörkijad
  • Järgnevaks kaheks aastaks ennustatakse Eestile lõunanaabritest aeglasemat kasvu
  • Eesti võiks rohkem panustada ekspordile Saksamaa ja Suurbritannia suunas
FOTO: Graafik: PM

Kaks suve tagasi, kui oli juba teada, et Läti liitub eurotsooniga, ennustas konsultatsioonifirma EY Eesti juht Ivar Kiigemägi, et Eesti on eurotsooni kiireima kasvuga majandus viimast aastat. Tal oli õigus.

Toona olime võlakriisis ägava Euroopa tumedates toonides kaardil üks väheseid helgeid laike. Eesti erines teistest eurotsooni riikidest pea olematu riigivõla poolest. Lisaks kiirele ja suhteliselt valutule väljumisele finantskriisist, ja asjaolule, et ühtegi panka polnud vaja päästa ning paljuski tänu euroga ühinemisele 2011. aastal, millega me teisi Balti riike edestasime, olime toona üks kiirema majanduskasvuga riike eurotsoonis. (Tõsi, kiirele kasvule oli eelnenud peaaegu Euroopa kiireim majanduslangus finantskriisi ajal – seda kiputakse alatasa unustama.)

Eesti eelis teiste Balti riikide ees – riigi maksevahendiks maailma suuruselt teine valuuta – kestis kolm aastat, siis võttis euro kasutusele Läti ning aasta hiljem Leedu. Nüüd on Eesti valuutaeelise naabrite ees kaotanud ning majanduskasvu kiirusrekordeid tehakse meist lõuna pool. Endisest Balti tiigrist on saanud Balti punane latern.

Võrdlesime kolme Balti riigi inimeste heaolule kõige suuremat mõju avaldavaid majandusnäitajaid: sisemajanduse kogutoodangut (SKT), sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta, eksporti ning välismaiseid otseinvesteeringuid. Selgus, et kasvu poolest oleme lõunanaabritest maha jäänud.

«Tuleb tunnistada, et peaaegu kõigis neis näitajais on meie kunagine üpris suur edu naabrite ees vähenenud või täiesti olematuks muutunud,» ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur. «Leedu ja Läti eksport kasvab keskpikas perspektiivis tunduvalt kiiremini kui meil. Kuivõrd meie kolme kasvutempo sõltub suurel määral ekspordivõimest, on täiesti loogiline ka see, et Eesti edu ühe inimese kohta tuleva sisetoodangu tootmisel kipub vähenema.»

«Viimase viie aasta statistika võib-olla üks suuremaid erinevusi on SKTs inimese kohta, kus Leedu on meist palju rohkem kasvanud,» lisas EY Eesti juht Ivar Kiigemägi. «Kui aga vaadata SKT muutust, võib järeldada, et muutuse põhjus on suuresti nende suurem väljaränne võrreldes meie omaga.»

Eesti aeglasemat kasvu näitavad ka Eurostati hiljuti avaldatud kolmanda kvartali majanduskasvu andmed: Eestis 0,5, Leedus 1,8 ja Lätis koguni 2,5 protsenti.

Ka tulevik näib helgem pigem lõunanaabritel. Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus järgmisel ja ülejärgmisel aastal 2,6 protsenti, Läti kasv on 3,0/3,3 ning Leedu oma 2,9/3,4 protsenti. Eestist kiiremat majanduskasvu ennustavad lõunanaabritele ka teised analüüsimajad.

Kiigemäe sõnul ennustab Ernst and Young Baltic järgmiseks viieks aastaks, et Läti ja Leedu on meist mõnevõrra ees, kuid vahed ei ole suured (viie aasta keskmine vahe 0,5–0,7 protsendipunkti).

Põhjusi, miks oleme lõunanaabritega võrreldes tempot kaotanud, on mitu.

«Üks põhjus on lihtne: pole mingit erilist põhjust, miks meie naabrid meist kogu aeg arengutempos maha peaks jääma. On ju meil üsnagi sarnased baastingimused majanduse arendamiseks,» selgitas Heido Vitsur.

Kuid peale ühesuguste baastingimuste on veel tingimused, mille loob iga riik ise.

«Mulle tundub, et just siin on meie naabrid meist viimasel kümnendil edukamad olnud,» arutles Vitsur. «Nad on oma ettevõtluskeskkonna loomisel olnud innovaatilisemad, võtnud rohkem ja kiiremini riske, et kohaneda maailma majanduskeskkonnaga, ja turundanud end aktiivsemalt või edukamalt kui meie. Nad ei ole klammerdunud eksliku põhimõtte «me ei tohi muuta meile edu toonud majanduspoliitikat» külge, vaid on lähtunud sellest, et pidevalt muutuvas maailmas tuleb arenguga kaasa minemiseks ennast pidavalt muuta.»

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul tuleneb kasvutempo vahe paljuski sellest, et lõunanaabrid panustavad rohkem sisenõudluse suurendamisele. Ekspordilangust kogevad praegu aga kõik kolm.

«Näiteks Leedu majanduskasvu on märkimisväärselt panustanud siseturuga seotud investeeringud. Ehitussektori panus möödunud aastal oli ligi protsendipunkt SKTs ja ka selle aasta esimeses pooles jätkus kinnisvara ja taristu investeeringute toel tubli kasv,» põhjendas Palm. «Sisenõudluse peegelpildil on aga eelarve- ja jooksevkonto defitsiit ning Eestist jõulisemalt kasvavad valitsuse investeeringud. Seega on küsimus osaliselt majanduspoliitilistes valikutes.»

Spetsialisti sõnul on lõunanaabritel olnud kõrgem osakaal ekspordil Saksamaale ja Poolasse. «Eesti võiks kindlasti rohkem vaadata Saksamaa, aga ka Suurbritannia suunas. Kõikide Balti riikide arengusuund on kasvav eksport Euroopa Liitu ja eksporditurgude mitmekesistamine uute kasvavate turgudega,» soovitas ta.

EY Eesti juhi Ivar Kiigemäe sõnul ei tasu Eesti olukorda ülejäänud Balti riikide seas üle dramatiseerida.

«Tihtipeale oleme ise oma tegemiste suhtes kõige kriitilisemad. Iga kord kui jagan seda kriitikat oma Läti ja Leedu kolleegidega, toovad nemad meid mitmetes asjades pigem eeskujuks ja kiidavad,» rääkis Kiigemägi. «Eurotsooniga liitumise kasu saime meie kiiremini kätte, nüüd naudivad sama ka Läti ja Leedu,» lisa ta veel ühe põhjuse.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Balti riikide majandusareng suures plaanis ühtne. Kui ühte riiki kiita, siis kiidaks tema Leedu edusamme.

«Venemaa osakaal Leedu re-ekspordis oli kõrge, kuid sellest hoolimata on saadud päris ilusti hakkama,» kiitis Palm.

Tagasi üles