Sügavalt võlgades Estonian Air esitas kohtule pankrotiavalduse Võlgu on kümme korda rohkem kui varasid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

21.04.2015. Estonian Air avas Milaano liini.

FOTO: Jaanus Lensment

Riiklik lennufirma Estonian Air, mis lõpetas lendamise 7. novembril, esitas reedel Harju maakohtule pankrotiavalduse.

«Estonian Air esitas reedel Harju maakohtule pankrotiavalduse, milles palub lennuettevõtte suhtes alustada pankrotimenetlus, määrata kohtuistungi aeg pankrotiavalduse läbivaatamiseks ja nimetada ajutine pankrotihaldur,» ütles ettevõtte pressiesindaja Ilona Eskelinen BNSile.

«Neljapäeval toimunud Estonian Airi nõukogu koosolekul anti lennuettevõtte juhatusele soovitus esitada Estonian Airi osas pankrotiavaldus, kuivõrd ettevõtte majanduslik olukord ei võimalda püsivalt likvideerida kohustusi võlausaldajate ees, kelle nõuded ületavad käesoleval ajal lennuettevõtte varade väärtust,» lisas ta.

Eelmisel nädalal tegi lennufirma kõigile oma võlausaldajatele ettepaneku tasuda Estonian Airi töötajatele kollektiivlepingust tulenevad koondamishüvitised eelisjärjekorras, mis on seaduses ettenähtust suuremad. Ettepanekus märgitud tähtajaks, see on 18. novembriks vastas 27 võlausaldajat, neist eitavalt kaheksa, sealhulgas ka üks suuremaid võlausaldajaid SAS.

« Sellest johtuvalt pole lennuettevõttel võimalik töötajate nõudeid eelisjärjekorras rahuldada. Nõukogu leidis, et arvestades võlausaldajatelt laekunud tagasisidet, ei ole pankrotiavaldust esitamata ettevõtte likvideerimine võimalik,» rääkis Eskelinen.

Estonian Airi vastu on nõuded esitanud ühtekokku 222 võlausaldajat ligikaudu 113,5 miljoni euro väärtuses. Ettevõttel varasid on hinnanguliselt 11,4 miljoni euro väärtuses. Ettevõtte töötajaid ei ole võlausaldajate hulka arvestatud, kuna neile pole koondamisteateid veel kätte antud, ütles Eskelinen.

Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat avalikustas 7. novembri pärastlõunal Estonian Airi riigiabi uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi ja lennufirma peab selle riigile tagasi maksma.

Riik soovis algselt ettevõtte tegevuse lõpetada läbi likvideerimismenetluse, kuid kuna ettevõtte võlausaldajad polnud nõus töötajate nõudeid eelisjärjekorras teenindama, siis muutus vältimatuks pankrotimenetlus, et töötajad saaksid koondamishüvitise töötukassa kaudu.

Eesti valitsus on teinud Estonian Airi kapitalimakseid ja andnud aastatel 2008-2014 päästmisabi korduvate rahasüstidega umbes 130 miljoni euro väärtuses. Euroopa Komisjon algatas Estonian Airile antud toetusmeetmete uurimise 2013. aasta veebruaris. Komisjon kahtlustas, et riigi antud meetmed pole kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega.

Eesti valitsus esitas komisjonile ametliku riigiabi taotluse alles 2013. aasta mais. Toona esitatud plaani kohaselt vähendatakse Estonian Airi liine piirini, et ettevõte suudaks teenindada Eestile hädavajalikke sihtkohti, olles samal ajal ettevõttena finantsiliselt iseseisev. Kasumisse oleks ettevõte selle plaani kohaselt jõudnud 2015. aastal.

Veelgi täiendatud restruktureerimiskava esitas Eesti Euroopa Komisjonile 2014. aasta sügisel. Toonane kava hõlmas Infortar Grupi kaasamist lennufirma enamusaktsionäriks.

Tagasi üles