Ansip: Estonian Airis põles raha ära

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu eest vastutav asepresident Andrus Ansip.

FOTO: SCANPIX

Euroopa Komisjoni otsus polnud Estonian Airis surmahoop, sest lennufirmal sai raha lihtsalt otsa, sõnas Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Ta ütles, et see, kas Estonian Airil läks paremini, on suhteline. Estonian Airi on antud sadakond miljonit abi ning tagasi on sealt saada 5-10 miljonit – seejuures maksab riik 6,5 miljonit piletite hüvitamiseks. Lisaks on pankrotti mineval lennufirmal üle 200 võlausaldaja. «Raha põles ära Estonian Airis,» nentis Ansip Vikerraadio saates «Reporteritund.»

Ansipi sõnul tuleb tunnistada, et see raha, mis Estonian Airi anti, on otsa saanud. Endine peaminister märkis, et liialt palju pööratakse tähelepanu sellele otsusele ning unustatakse küsida, mis ilma selle otsuseta oleks saanud. «Kui me omal ajal, mina peaministrina, riigiabi andsime, siis me andsime seda usus, et meie poolt antava raha toel on Estonian Air võimalik kasumlikuks muuta,» meenutas Ansip.

Teine eesmärk oli võita aega – kui Estonian Airi probleemid tekkisid, oli sinilinnu turuosa 40 protsenti, mis tähendab, et lennureiside kohene katkestamine oleks toonud kaasa enneolematu kaose. Ainuüksi telefonidele vastajaid oleks pidanud olema 160-170 inimest.

Ansip leidis, et ettevõtte juhtimine ilmselt kõige parem ei olnud, kui näiteks viimase lennu teinud piloot (Immanuel Pärt – toim) ja pardameeskond said alles Tallinnas teada, ent nende lend on viimane. «Ettevõtet oleksid pidanud päästma kõik, nii töötajad kui juhtkond,» sõnas ta, lisadesm et me oleks pidanud olema paremini informeeritud sellest, mis Estonian Airis toimub.

Ansip on veendunud, et me peame ka lennundusreegleid muutma, sest kuigi «ühise taeva printsiip» on toonud lennuhinnad alla, pole see lahendus pilvitu. «Euroopa Liidu äärealadel ei ole ta meie probleeme sugugi suutnud lahendada ja neid probleeme on olnud väga paljudes riikides,» sõnas Ansip. Ta märkis, et Leedu võis oma reisijad üsna kiirelt tagasi saada, ent üks asi on odavlendajad ja teine asi ettevõtted ja investorid. 

Tagasi üles