Sisuturundus

Varem kasvama pandud pensionisammas kasvab toekamaks

FOTO: swedbank

Kuidas tuleksite eluga toime olukorras, kui teie sissetulek oleks vaid 40 protsenti Eesti praegusest keskmisest palgast? Ilmselgelt mitte just kõige lahedamalt. 

Karm reaalsus on see, et Eesti keskmine vanaduspension just nii pisikese osa keskmisest palgast moodustabki. Ehk et kui puuduvad lisasäästud, toob pensionile jäämine automaatselt kaasa sissetulekute ja elatustaseme märkimisväärse vähenemise. Targalt majandades saab ehk sellest piskust katta hädavajalikud igapäevased kulutused nagu toit, kommunaalmaksed ja ravimid, kuid meelelahutusteks või hobideks raha leidmine on pensionieas väga keeruline või sageli lausa võimatu.

Pensioni II sammas leevendab olukorda vaid veidi, sest see on mõeldud kompenseerima I samba ehk riigi poolt makstava pensioni osakaalu vähenemist. Et mitte sattuda olukorda, kus saate endale lubada vaid hädapärast, tuleks lisa koguda ka III pensionisambasse. Seda enam, et riik toetab niisugust vabatahtlikku kogumist ettenähtud piirides tulumaksutagastusega.

Plaanid versus tegelikkus

Rahandusministeeriumi andmetel oli 2014. aasta lõpu seisuga II pensionisambaga liitunud ca 665 000 inimest, seevastu III sambasse kogus raha vaid veidi üle 107 000 inimese. Suur vahe kahte sambasse kogujate arvus ei tulene sugugi aga sellest, et inimesed poleks teadlikud asjaoludest, mis neid pensionieas ootavad.

Uuringust, mille Swedbank tegi pensioni II sambasse kogujate seas aasta tagasi, selgus, et neli viiendikku vastajatest teadsid, et üksnes II pensionisambast vanaduses ei piisa. Üle kolmandiku küsitletutest olid enda jaoks teadvustanud, et pensioniks lisakogumine on vajalik, kuid paraku polnud nad jõudnud plaanidest kaugemale. Vaid iga kümnes uuringus osaleja panustas reaalselt raha pensioniks ning sama palju inimesi kogusid raha hoiustele.

Mõnevõrra rohkem oli neid inimesi, kes nimetasid oma pensionisambaks kinnisvarasse investeerimist. Samas arvestades, kui vähesed eestimaalased omavad eluasemele lisaks veel mõnd muud kinnisvara, võime eeldada, et vastates peeti rohkem silmas siiski oma kodusse investeerimist.

Suuri lootusi panevad inimesed endiselt selle peale, et pensionipõlves aitab neid riik või lapsed.

Ära lükka kogumise algust edasi!

Kolmandaks pensionisambaks võivad olla mistahes investeeringud, kuid pensionisüsteemi III sammas on kõige lihtsam võimalus oma tuleviku sissetulekute kujundamiseks. Samas tuleb meeles pidada, et investeeringud on seotud riskidega ning fondide varade väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Noored inimesed ei mõtle eriti pensionipõlvele. Isegi kui sõnades mõistetakse raha kogumise vajalikkust, alustatakse reaalselt pensioniks raha panustamist alles kuldses keskeas – siis, kui laenud on tagastatud ja lapsed koolitatud. Nii hilja pensionisamba kogumist alustades ei jõua seda aga paraku kuigi toekaks kasvatada, sest pensioniiga on juba lähedal ja lühikese kogumisaja tõttu jäävad säästud tagasihoidlikuks.

Oluline on mõelda pensioniteemad läbi nooremana ning alustada pensioniks panustamist võimalikult vara ning juba olemasolevate kohustuste kõrvalt. Soovituslik on säästa 10 protsenti sissetulekust, kuid kui seda kõrvale panna kohe ei suuda, siis ka vähem on parem kui mitte midagi.

Mõelge läbi, kuidas te soovite elada pensionipõlves ning käituge nii nagu ütleb kõigile tuttav vanasõna: „tänaseid toimetusi ära viska homse varna“. Leidke endale sobivaim pensionilahendus juba täna ning kindlustage endale normaalne elu vanaduspõlves.

Vaadake siit, kuidas on läinud teie pensionisammastel. Küsimuste korral olete oodatud nõu pidama meie spetsialistidega - investeerimistugi@swedbank.ee. Eeltoodud informatsioon põhineb Swedbank AS-i poolt 2014. aasta oktoobris korraldatud kliendiuuringul. Esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovituse ega investeerimisnõustamisena. Swedbanki pensionifonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS, täiendava kogumispensioni lahendusi pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvuge fondide prospektidega www.swedbank.ee. Vajadusel konsulteerige spetsialistiga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles