Danske Bank: Eesti majanduskasv jätkub hoolimata vastutuulest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske Banki Balti peaanalüütik Rokas Grajauskas ütles tänast majanduskasvu esialgset hinnangut kommenteerides, et ehkki tegemist on selle aasta aeglaseima kasvuga, näitavad märgid siiski Eesti majanduse taastumist, mida peaks selgemalt nägema juba selle aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.
Järgneb Rokas Grajauskase kommentaar:
Erakordselt madala nafta ja naftatoodete hinna ning hindade üleüldise languse tõttu on Eesti keskmise tarbija ostujõud viimase aasta vältel märkimisväärselt kasvanud. Kui lisame sellele palgataseme kiire tõusu, mis on hiljuti küündinud tasemeni 6 protsenti, saamegi tervikpildi, et mõista Eesti tarbijate optimismi. Eratarbimise kasv on Eestis praegu kõrgeimal tasemel pärast kriisieelseid aastaid ja ületab käesoleval aastal juba 5 protsenti.
Suurim kasvupidur on siiani Eesti ettevõtete soovimatus suurendada investeeringuid. Selles vaates on probleem süvenenud juba neli kvartalit järjest. Samas võib ettevõtete paraneva kindlustunde alusel hinnata, et aasta neljandas kvartalis hakkavad investeeringud taas tõusma. Ka tootmisvõimsuse rakendus on viimasel ajal suurenenud. See näitab, et ettevõtted tunnetavad juba praegu lisainvesteeringute vajadust.
Nagu teiste Balti riikide majanduses on ka Eestis jätkuvalt probleeme ekspordiga. Suurim valukoht on loomulikult nõudluse kokkutõmbumine Venemaal ja teistes SRÜ riikides. Ehkki eksport Venemaale on viimastel kuudel vähenenud aeglasemalt kui aasta alguses, on langus 2015. aastal olnud seni keskmiselt 35 protsenti. See on peamine põhjus, miks Eesti kaupade kogueksport on 2015. aastal olnud peaaegu muutumatu ega ole üldse suurenenud. Venemaad kõrvale jättes, näeme siiski ekspordi soliidset kasvu, mis küündib peaaegu tasemeni 4 protsenti. Turud, kus Eesti tootjatel õnnestub ekspordimahtusid enim suurendada, on ennekõike Rootsi, Holland, Ühendkuningriigid, aga ka teised Euroopa ja Põhjamaade turud.
Seetõttu ei ole üllatav, et Venemaal valitsev olukord mõjutab majandussektoritest enim põllumajandust ja toiduainetööstust, samas kui elektroonikaseadmete-, puidu- ja mööblitööstus on 2015. aastal saavutanud väga häid tulemusi. Veel üks sektor, mis on idas valitsevate probleemide tõttu löögi alla sattunud, on transport. SRÜ riikide müüginumbrite langusest tulenevalt on transpordisektor käesoleval aastal hetke seisuga kahanenud 4–5 prostenti nii tulude kui ka kasumi poolest.
Ükski ülalkirjeldatud probleemidest ei ole aga püsiv ja arvestades, et Eestis võib täheldada korralikku ekspordi kasvutempot (kui Venemaa välja arvata), peaks toodete ja teenuste eksport ka 2016. aastal suurenema 3–4 protsenti. Pärast kehva aastat võib 2016. aastal oodata ka investeeringute hoogustumist.
Lähiaja palgataseme tõus suurendab tarbimist ning see on jätkuvalt peamiseks kasvu soodustavaks teguriks. Pikas perspektiivis hakkab palkade kiire suurenemine Eesti välist konkurentsivõimet siiski kahjustama ning juhul, kui ei leita uusi tootlikkuse allikaid, pärsib see lõpuks ka üldist majanduskasvu.
Kokkuvõtteks võib 2015. aastal oodata Eesti SKP kogukasvu 1,8 protsenti. Järgmiseks aastaks prognoosime kasvu 2,7 protsenti ning 2017. aastal peaks see küündima isegi tasemeni 2,9 protsenti.