Majandus jooksis kolmandas kvartalis lati alt läbi

Eesti tööstuse üldise kehva olukorra taustal paistab hästi silma viimasel ajal eksporti ja tootmismahtu kasvatanud puidutööstus. Pildil Varbla saekaater.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Täna avaldatud Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu kiirhinnang 0,5 protsenti aastakasvu oli analüütikute ootustest märksa madalam.

«Kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv kehvem, kui kuiste andmete pealt oodata võis,» ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. «Tööstussektori ja ekspordi nõrk olukord viitab sellele, et viimaste aastate jooksul toimunud tootmise kallinemine võib olla halvendanud konkurentsivõimet.»

Ka Swedbanki ökonomisti Liis Elmiku sõnul on täna statistikaameti avaldatud majanduskasvu kiirhinnang oodatust madalam. «Majanduskasv aeglustus peamiselt tööstuse ja kaubanduse lisandväärtuse kasvu aeglustumise tõttu,» märkis ta.

«Tööstuse tootmismahtude tagasihoidliku kasvu taga on madal välisnõudlus,» kommenteeris Elmik. «Nõudlus Eesti kaubanduspartnerite turgudel kasvab sel aastal varasemast aeglasemalt. Majanduslangus Venemaal süveneb. Soome majandus vaevleb endiselt kriisis. Ka Leedus on majandusaktiivsus sel aastal märkimisväärselt aeglustunud tänu probleemidele idaturul.»

SEBi analüütiku Mihkel Nestori sõnul on selline tulemus kahtlemata Eesti arengu seisukohalt halb uudis. «Kui teise kvartali kaheprotsendiline kasv oli ootusi ületav, siis kolmas kvartal jäi oodatule selgelt alla,» ütles ta BNSile.

Ka Nestor nimetas oodatust madalama kasvu põhjusena eelkõige madalat välisnõudlust.

«Aeglase kasvu põhjus on endiselt depressiivne globaalne majanduskeskkond ja mõned ühekordsed tegurid,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Abeni sõnul on Eesti majandusareng olnud paaril viimasel aastal vastuoluline: «Üldiselt nõrga majanduskonjunktuuri tingimustes on palgad ja hõive kasvanud kiiresti. Palgatulu jõuline kasv ja samaaegne imporditud hinnalangus on soodustanud eratarbimist, mistõttu hästi on läinud jaekaubandusel ja kinnisvarasektoril. Töötleva tööstuse tegevusaladest on positiivselt silma paistnud puidu- ja mööblitootmine.»

«Samas on deflatsioonilises majanduskeskkonnas keeruline kasvatada ettevõtete käibeid, mistõttu on üha enam tegevusalasid, kus kasumid vähenevad. Globaalne energia- ja toiduhindade langus on mõjutanud negatiivselt energiakandjaid tootvaid ja eksportivaid ettevõtteid. Samuti on surve all põllumajandus ja toiduainetetööstus. Aeglaselt kasvavad või kahanevad müügikäibed ja kiiresti kasvav palgakulu vähendavad ettevõtjate kasumeid ja kahandavad investeerimissoovi,» lisas Aben, märkides, et pikemas plaanis tähendab madal investeerimisaktiivsus paraku ka madalamat potentsiaalset majanduskasvu.

Kaspar Oja Eesti Pangast märkis, et sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu kiirhinnangus on vastuolu: «Statistikaameti kommentaari alusel suurenes kaupade eksport aasta võrdluses püsivhindades kolm protsenti. See viitab sellele, et kolmanda kvartali majanduskasv põhines ekspordil ning sisenõudluse olukord oli nõrk. Seda ei toeta aga asjaolu, et tööstussektori areng oli kolmandas kvartalis üsna tagasihoidlik. Teised andmeallikad näitavad samuti, et eksport vähenes. Majanduskasvu panustas aga pigem sisenõudlus, mida toetasid tarbimise suurenemine ja investeeringute vähenemise aeglustumine.»

Analüütikute sõnul tulebki arvesse võtta, et kiirhinnang ei pruugi olla kuigi täpne ja et SKT kasvuprotsenti korrigeerib statistikaamet hiljem märkimisväärselt.

Oja sõnul ei oota majapidamised ja ettevõtted lähikuudel siiski majandusolukorra edasist halvenemist. «Kuigi majanduskasv oli kolmandas kvartali kokkuvõttes kesine, on Euroopa Komisjoni ja konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetrid viimastel kuudel paranenud. Kasvanud on nii tööstuse, teenindussektori kui ka tarbijate kindlustunne. Tööstussektori ootuste paranemise taga on eeskätt positiivsem hinnang tellimustele,» ütles ta.

Aben lisas, et Eesti majanduskasvu kiirenemine eeldab välisnõudluse paranemist, mida prognooside järgi võib oodata järgmisel aastal. «Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole Eesti eksportijate hinnakonkurentsivõime siiski kannatada saanud, kuna meie eksport on kuni viimase ajani kasvanud kiiremini kui meie kaubanduspartnerite import. Loodetavasti aitab globaalse majanduse taastumisele kaasa ka suurte riikide nõudlust toetav makromajanduspoliitika,» ütles ta.

Ka Elmik Swedbankist ennustab majanduskasvu kiirenemist: «Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu hoogustumine suurendab eksporti. Välisnõudluse tugevnemine ja madalad intressimäärad soodustavad investeeringuid.»

Samas on järgmisel aastal Elmiku sõnul oodata ostujõu kasvu aeglustumist, mis pidurdab tarbimise kasvu. «Positiivne on see, et majanduskasv muutub tasakaalulisemaks – tarbimise panus majanduskasvu väheneb ja ekspordi tugi suureneb.»

Tagasi üles