Riik annab aru: miks otsustasime uue lennufirma loomise kasuks
10. november 2015, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis meediale tänase kuupäevaga slaidiesitluse, milles on lahti kirjutatud lennuliikluse tagamise võimalused.
Laias laastus oli nende hinnangul neli valikut: teha mitte midagi, korraldada liinihanked, teha koostööd airBalticuga või asutada uus ettevõte.
Toome välja MKMi põhjendused iga variandi valikukriteeriumide kohta:
1. Teha mitte midagi – mõju majandusele liiga suur
• Tallinna Lennujaamaga seotud reisijaliikluse mõju majandusele on 3,2 protsenti ehk 624 mln eurot. Estonian Airi mõju majandusele kuni 0,9%. Eesti SKP aastal 2014 19,5 mld eurot, EA mõju majandusele 2014 176 mln eurot. (Maris Lauri, 2013)
• Eestis on umbes 2500 inimest lennundusega hõivatud inimest (lennujaam, lendamine)
• EA mõju majandusele 0,7 protsenti. Kuni 137 mln eurot (Nyras, 2012)
2. Korraldada liinihanked – liiga aeglane
• Vaja esitada vastav teade ja korraldada hange (4-5 kuud peale teadaannet)
• Lennuettevõtjate pakkumised esitatakse vähemalt 60 päeva pärast hanketeadet
• Ühe liini eest makstav dotatsioon on ca 2 mln eurot aastas (Tallinna Lennujaama andmetel)
• Maksimumleping ühel liinil kuni 4 aastat, seejärel uus hange
• Ühe hanke tegemine võtab ilma vaidlustusteta aega vähemalt pool aastat
• Hanke saab teha lennuliinidele, mida lennatakse vähem kui kaks korda päevas
Liinihangete riskid
Protsess on kohmakas ja aeglane
• Hanke korraldamise aeg on pikk ning vaidlustuste korral ei ole võimalik prognoosida tulemust.
Hanke moonutamise võimalus
• Hanke tingimusi on keeruline üheselt mõistetavalt sõnastada, sest lennunduse arengud on raskesti prognoositavad, näiteks ei saa adekvaatseltanda hinnanguid mahtude suurustele.
Kulustruktuuri muutused lepinguperioodil
• Olenevalt lennunduse arengutest, võib tekkida vajadus lisafinantseerimise või liini opereerimise põhikriteeriumite ülevaatamisejärele (lennupiletite hinnad, sagedused jm) või ebasoodsate tegurite puhul ka lepingu/liini peatamise järele.
3. airBalticpakkumine 2015. a – liiga kallis
• Tegevus Eestist 2 propeller-ja 1 reaktiivlennukiga
• Lisaks AirBalticu tänastele sihtkohtadele Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, 1x päevas Brüssel, Oslo, Kiiev
• Eeldatakse, et Eesti riik asutab teenust telliva ettevõtte, mille kaudu ostetakse AirBalticult teenust sisse
• Riik maksaks teenuse eest 1,5 aasta jooksul 14,5 mln eurot
4. Uue ettevõtte alustamine – konservatiivne äriplaan
• Ettevõtte äriplaan on koostatud konservatiivsetel eeldustel.
• Äriplaanis on eeldatud, et osaletakse erinevatel teiste lennuettevõtete tootmishangetel, mis toob lisatulu ning kulude mastaabisäästu.
• Käivitamise faasis on arvestatud täituvusega alla 50 protsendi, hiljem keskmiseks täituvuseks arvestatud 72 protsenti, mis jääb 10 protsenti alla turu keskmisele. Kütuse hinnaks on planeeritud tänasest tasemest kõrgem hind.
• Täpsema ülevaate annab oma äriplaanistuus ettevõte ise.
Riigiabi
Uue ettevõtte alustamine
Uue ettevõtte alustamiseks ei ole vaja Euroopa Komisjoni kooskõlastust.
Riigi osalemisel ettevõtte kapitalis rakendatakse erainvestori põhimõtet (market economyinvestor principlee MEIP.) - igal riigi investeeringul on kaasas äriplaan, millest nähtub investeeringust loodetav tulu või muu majanduslik kasutegur.
Äri ülekandumine
Uus ettevõte on loodud turutingimustel ja olemasoleva ettevõtte äri üle ei võeta, vaid NAG kasutab ära EA-stvabanevat turupositsiooni.
•Ekspertide koostatud ja hinnatud äriplaan on konservatiivne ja erineb EA äriplaanist.
•Uus ettevõtte värbab töötajad, neid ei võeta üle ja ka juhtkond on uus. Lennukeid wet-leasitakse turutingimustel sisse.
•Ei toimu varade ülevõtmist.