Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ametlik: Euroopa Komisjon käsib Estonian Airil raha riigile tagasi maksta

Estonian Air lõpetas kohe tegevuse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
24 aastat tegutsenud lennufirma Estonian Air lennukid enam õhku ei tõuse. | FOTO: Toomas Huik

Euroopa Komisjoni konkurentsiamet teatas täna viimaks ametlikult, et Eesti Vabariigi antud abi Estonian Airile aastatel 2010-2013 oli ebaseaduslik ja firma peab selle raha riigile tagasi maksma.

Estonian Air teatas minut pärast pressiteate saabumist, et firma juhatus otsustas 8. novembrist lõpetada oma äritegevuse tulenevalt Euroopa Komisjoni otsusest. Estonian Airi piletiomanikel palutakse lisainfo saamiseks minna veebisaidile www.estonianair.ee või helistada Tallinna lennujaama telefonil 605 8888.

"Estonian Airi töötajatel on olnud suur au anda 24 aasta jooksul oma panus Eesti turismi ja majanduse arengusse. Viimasel aastal on meie lennufirma läbi teinud suure pöörde ja tänu suurenenud hulga allhankelepingutele tõestasime, et Estonian Air saab töötada jätkusuutliku ja kasumliku regionaalse lennufirmana. Soovin siinkohal tänada kõiki Estonian Airi töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes andsid sellesse oma panuse. Vaatamata kõigele pidas Euroopa Komisjoni konkurentsiamet meile antud riigiabi reeglitevastaseks," lausus Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér.

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjaga, seisis tänases pressiteates.

Seetõttu peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni (peale selle intressid), samuti ei saa ettevõttele anda veel 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi. Estonian Air on jäänud pidevalt kahjumisse 2006. aastast. Komisjoni uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirja alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager selgitas: "Ettevõtjad peaksid konkureerimisel tuginema jätkusuutlikele ärimudelitele, selle asemel et loota turul püsimiseks riigi jätkuvale toetusele. Estonian Air sai möödunud viie aasta jooksul riigilt mitu korda toetust, kuid ei teinud vajalikke ümberkorraldusi elujõulisuse taastamiseks. Estonian Airi kunstlik turulhoidmine ei kujutaks endast maksumaksjate raha otstarbekat kasutust, samuti oleks see ebaõiglane konkurentide suhtes, kes peavad hakkama saama sellise toetuseta."

Estonian Air on olnud majandusraskustes mitu aastat. Selle aja jooksul on ta korduvalt saanud toetust riiklike meetmete kaudu. Osa neist ei kujutanud endast riigiabi, kuid suurem osa andis Estonian Airile põhjendamatu valikulise eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjaga.

Komisjoni uurimine näitas, et riigi osalemine 2,48 miljoni euroga Estonian Airi kapitali suurendamises ja Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigi omanduses Tallinna lennujaamale 2,4 miljoni euro eest toimusid 2009. aastal kooskõlas turutingimustega. Seetõttu ei hõlmanud need toimingud riigiabi ELi eeskirja tähenduses.

Mitu järgnevat meedet andsid Estonian Airile aga valikulise eelise konkurentide ees, mistõttu sel juhul on tegemist riigiabiga Estonian Airile summas 125,6 miljonit eurot (millest 84,9 miljonit on juba välja makstud). Eelkõige puudutavad need järgmist:

  • riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris;
  • riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis);
  • riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini ja
  • riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud 40,7 miljonit eurot.

Raskustes ettevõtjatele antava riigiabi võib heaks kiita vaid juhul, kui meetmed on kooskõlas kehtivates komisjoni suunistes (raskustes äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) sätestatud tingimustega.

Suuniste kohaselt võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekorraabi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel et võrdsetel alustel konkureerida. Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst.

Komisjoni uurimise käigus selgus seegi, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta. Samuti ei sisaldanud kava küllaldasi meetmeid riigi toetusega tekitatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks.

Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air saadud abi (84,9 miljonit eurot ja intressid) Eesti maksumaksjatele tagasi maksma. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks siseturul.

Estonian Air loodi 1. detsembril 1991. Lennufirma omanikud on Eesti riik (97,34%)  ja SAS Grupp (2,66%). Ettevõte on IATA (The International Air Transport Association) liige aastast 1992. Estonian Airi kodubaas on Tallinna lennujaam. 2014. aasta 12 kuuga lennutas Estonian Air ühtekokku 553 200 reisijat. Lennuettevõttes töötab ligikaudu 200 inimest.

Tagasi üles