Leedu lennundus on rahvusliku lennufirma pankrotist toibunud

flyLAL'i Boeing 737-300.

FOTO: flylal

Leedu lennufirma FlyLAL pankrot jättis lennundusturule kaheaastase seisaku, mille nüüdseks on täitnud teised lennufirmad. 

Täna läheb Vilniuse lennujaamal hästi - suvel avas liini Hispaania odavlennufirma Vueling. SAS avas oktoobri lõpus Vilnius-Oslo lennuliini. Ning augustis lõi lennujaam kõikide aegade reisijarekordi, teenindades kuu jooksul 332 000 teelist. 

Viis aastat tagasi oli lennujaamas mitu aastat vaikus, mille oli tekitanud leedulaste lennufirma FlyLAL pankrot 2009. aastal. Lennufirmade ligimeelitamiseks odavdas valitsus lennujaamatasusid ning esimesena tulid odavlennufirmad. 

Ent Leedu lennundusmaastikul seisaku tekitanud pankroti lugu on sootuks erinev sellest kirvest, mis ripub Estonian Airi pea kohal. FlyLAL oli Leedu firma, mis läks eraomandusse aastal 2005.

Sellest tehti kuus firmat, millest kõik olid kasumlikud – välja arvatud liinilende pakkuv FlyLAL. Kolm aastat hiljem pakkusid erainvestorid 51 protsenti FlyLAList taas riigile sümboolse ühe liti eest – ent võlad olid kasvanud juba saja miljoni litini (29 miljoni euroni).

«FlyLALi uus omanik oli ettevõtte tükeldanud ja kõik kasumlikud äriosad oleksid neile jäänud,» meenutas Leedu endine transpordiminister Eligius Masiulis, kelle ajal lennufirma pankrotti läks. See tähendab, et riigile oleks jäänud kahjumlik äriosa. 2009. aasta jaanuaris esitas FlyLAL pankrotiavalduse. Selle üks endistest osadest, näiteks tšarterlende pakkuv Small Planet Airlines toimib siiani.

Buumiaastatel oli FLYLALil kõva konkurent Riiast. Nende airBaltic pakkus samu liine soodsama hinnaga ning samuti pakkus Riia lennujaam omadele soodsamaid lennujaamatasusid kui FlyLALile. Masiulis tõdes, et leedulased jäid alla.

Ta arvab, et vähemalt osaliselt oli FlyLALi pankrot just airBalticu süü. «Nad pakkusid samu lende üliodavalt. Selle taga ei ole mingit majanduslikku loogikat,» sõnas endine minister. Peale FlyLALi pankrotti aga asendusid otselennud ootamisega Riia lennujaamas. Tänaseks aga on taastatud 4-5 otseliini. 

Täna pakub airBaltic Estonian Airiga samu liine Tallinna lennujaamast. Estonian Airi tegevjuht Jan Palmér sõnas, et tegu on ebaausa konkurentsiga, kuid lätlased põhjendavad uusi lennufirmaga huviga koodijagamispartnerite poolt (koodijagamine on lihtsustatult öeldes olukord, kus mõlemad lennufirmad turundavad, ent üks teenindab).

Kuigi otsus FlyLAL pankrotti lasta on pälvinud kriitikat, on Masiulis veendunud, et see oli õige otsus: « Kui me seda otsust tegime, oli selle üle palju arutelu. Kui me oleksim eotsustanud neid aidata, kuluks suur osa eelarvest lennufirmale, mis ei oleks kasumlik. Meie otsus oli õige.»

Küll aga lasi ta lennufirma pankrotti hakata uurima prokuratuuril. Ministeerium hindas toona, et FlyLALi on tahtslikult halvasti juhitud, et saata see pankrotti. 2013. aastal kirjutas LithuaniaTribune, et prokuratuur kahlustab lennufirma endisi omanikke ja juhtfiguure 36 miljoni liti ulatuses tahtliku kahju tekitamises. «Uurimine kestab endiselt,» sõnas Masiulis.

Tagasi üles