Parts: konkureerib elekter turul, mitte aga maavara

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Parts.
Juhan Parts. Foto: Peeter Langovits

Majandusminister Juhan Parts leiab, et taastuvenergiatasude kärpimise arutellu ei tohiks sisse tuua muid teemasid. «Kui seda ei toetata, siis ei toetata. Aga sel juhul jutt, et tegu on pillavate toetustega ja parlamentarismi häbiplekiga, ei vasta tõele,» märkis ta.


Miks on Reformierakond vastu taastuvenergiatoetuste kärpele?

Reformierakonna seisukoht on ebaloogiline ja üllatav. Paneme faktid ritta: valitsuskabinet otsustas, et seda tuleks teha, kui oli konkurentsiameti analüüsi ära kuulanud. Kabineti otsus käib selle kabineti kohta, mis praegu koos istub. See näitas ajalist soovi.

Peaminister [Andrus Ansip] on korduvalt väljendanud suurt pettumust ja parlamentaarset häbi, mis tähendab, et taastuvenergiatoetustega tuleks asjad korda sättida. Rahandusminister Jürgen Ligi on nimetanud taastuvenergiatoetuste korda suureks rumaluseks.

Kõik viitab sellele, et poliitiline soov muuta on olemas. Teiseks ei saa me silmi sulgeda hinnatõusu ees. Me peame midagi tegema. Elektri hinna iga sent on reaalne kokkuhoid, ettevõtetele sisendi odavnemine.
Ma ei taha spekuleerida võimalike huvigruppide surve üle. Ennegi on tehtud otsuseid, mis ühele ettevõttele ei ole väga kasulikud, aga avalikkuse seisukohalt on väga mõistlikud.

Riigikantselei levitab paberit, mis teeb konkurentsiameti ekspertiisi ja majandusministeeriumi seisukohad taastuvenergia­tasude osas maatasa. Mida te selle kohta ütlete?

Ma ei tea, kes selle seisukoha autor on. Nõukogude ajal oli ministrite nõukogu asjadevalitsus või kommunistliku partei keskkomitee osakond, kes andis anonüümseid arvamusi. Minu arvates on see väljapaistvalt ebakompetentne kirjatükk.

Ma palusin majandusministeeriumi inimestel eksperditasemel kommenteerida erinevaid väiteid. Riigikantselei paberis on kõik asjad segi.

Meie eelnõu tegeleb taastuv­energia kõigi komponentide n-ö ühikuhinna mõistlikule tasemele toomisega. Absoluutselt jabur on tuua siia kõrvale kogu võimalik tuuleenergia maht, mis tuleneb meie kokkuleppest Euroopa Liiduga. Absoluutselt jabur on tuua siia kõrvale põlevkivielektritoetus, mis mõeldud CO2 hinnariski maandamiseks.

See on üks Tootsi peenar, mida sellest eklektikast ikka kommenteerida.

Mulle tundub, et katse kärpida taastuvenergiatoetusi on luhtunud.

Aga te küsisite kolm nädalat tagasi sama asja!

Nii.

Halb on see, et avalikku arutellu tuuakse kogu aeg sisse muid teemasid. Kui ei toetata, siis ei toetata. Aga sel juhul jutt, et tegu on pillavate toetustega ja parlamentarismi häbiplekiga, ei vasta tõele.
Ma püüan nüüd kommenteerida eelnõu kohta toodud väiteid.

Arusaamatu on [ettevõtja] Jüri Mõisa näide, et see hakkab kahjulikult tootma tuuleenergiat. No vabandage väljendust! Me oleme konkurentsiameti osakaalu uues eelnõus vähendanud. Juhul kui konkurentsiamet hindab tootlikkust, siis amet võtab arvesse ainult põhjendatud kulusid.

Nii käib praegu Narva jaamade elektri hinna, sooja hinna ja jaotusvõrkude hinna ülevaatamine. Hind jagatakse tükkideks, kulukomponentideks, ja iga tüki puhul hinnatakse tegelikku turu seisu.

Ei ole võimalik tulla ja öelda, et ostsin tuulikumähise kolm korda kallimalt kui turuhind. Ei ole võimalik öelda, et mul töötab tuulepargis kahe vajaliku inimese asemel 200 inimest.

Kui keegi esitab selliseid kommentaare, siis sellist juttu on häbi kuulata!

Väga oluline on ka see, et konkurentsiamet ei aktsepteeri ülimalt ebaefektiivseid taastuvenergiaprojekte. Me ei ole nii rikkad, et kinni maksta projekte, mille elektri ühikuhind on liiga kallis.

Regulaatorile on see igapäevane töö – monopolide või turgu valitsevate ettevõtete üle kontrolli teostamine. See pole uudis ega müstika ega tee kellelegi kahju.

Mõistlikum oleks edaspidi keskenduda konkreetse eelnõu konkreetsetele argumentidele. Mitte keegi ei räägi enam õiguskindlusest, sest riigikohtu seisukoht ütleb, et kui on muud ülekaalukad huvid – nagu tarbijate huvi – või kui on tegu ülemäärase riigiabi lubamisega, siis on tarvis proportsionaalselt olemasolevat olukorda muuta.

Mis te Lawini (Eesti, Läti ja Leedu advokaadibüroode kett – toim) põlevkivikaevanduste ja konkurentsiõiguse analüüsi kohta ütlete?

Ma ei ole seda näinud.

Kuidas see võimalik on?

Te ei ole mulle seda näidanud. Juba selle teema tõstatamine sellise nurga alt on jabur. Mingid hiigeltrahvid…

Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Minu terve mõistus ütleb, et peame vaatama, kus on tervemõistuslikult konkurentsiprobleem. Konkureerib elekter turul, aga mitte maavara, mis on maa all.

Turgu valitseva ettevõttega, nagu on Eesti Energia põlevkiviturul, tegeleb konkurentsiamet. Põlevkivi baas­hind on konkurentsiametis kontrollitud. Väita, et põlevkivivaru maksab 70 miljardit krooni, ei ole normaalne jutt, see on nagu gaasitoru, mille ümber jutustatakse ulmestsenaariumid.

Vanasti olid Eesti Põlevkivil väga head lepingud põlevkiviostjatega. Ma ei hakka seda lähemalt kirjeldama, aga küsige, kui palju riiklik ettevõte sellega tulu kaotas.

Teie erakond Isamaa ja Res Publica Liit soovib taastuv­energiatoetuste kärbet, Reformierakond osta gaasitoru. Kas saate kokkuleppele?

Nii kaua kui pole selge, kas veeldatud maagaasi on majanduslikult põhjendatud hinnaga ja mõistliku investeeringuga Eestisse tuua, pole gaasitoruga midagi teha. Ega mina kätt ette ei pane, kui keegi tahab paari miljardiga toru osta. Ostku!

See, kes praegu väidab, et LNG (veeldatud maagaas – toim) toomine on selge, blufib. Iga asja toomine maksab, on küsimus, kas meie tarbija suudab selle kinni maksta. Kui jõuame selgusele, et alternatiivne gaas Balti riikide turul on võimalik, kui LNG hind on maagaasiga konkurentsivõimeline, siis vaatame edasi.

Kellelgi pole aimu, kui palju need torud maksavad: kaks miljardit või viis miljardit. Kui ostame mitme miljardi eest, siis tuleb see kohe tariifina kanda gaasi hinda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles