Rootsi toetab oma laevandust meetmega, mille Eesti hülgas

Üha rohkem kaubalaevu lahkub Rootsi lipu alt. Vastukaaluks otsustas Rootsi valitsus kehtestada tonnaažimaksu.

FOTO: alvtank.se

Rootsi valitsus otsustas laevade oma lipu alla toomiseks kasutusele võtta tonnaažimaksu, mille Eestis kehtestamist on samuti pakutud, aga mis rahandusministri Sven Sesteri toetust ei pälvinud.

Tonnaažimaks on maks, mida laevaomanikud maksavad laevade tonnaaži pealt; paljudes Euroopa Liidu riikides on see kehtestatud ning laevaomanikel on võimalus valida, kas maksta äriühingu tulumaksu, mille suurus oleneb tulust, või maksta tonnaažimaksu, mis ei sõltu laevaga teenitavast tulust.

Rootsi valitsuse kodulehel kirjutavad rahandusminister Magdalena Andersson ja taristuminister Anna Johansson, et on teinud ettepaneku tonnaažimaksu kehtestamiseks Rootsis.

«Rahvusvaheline konkurents laenaduses on ülitihe. Viimastel aastatel on Rootsi lipu all sõitvate laevade osakaal kaubalaevastikus kahanenud, nii mahu kui ka laevade arvu poolest. Rootsi lipu all sõitvate laevade minek teiste lippude alla on märk, et Rootsi laevanduse konkurentsitingimusi on vaja parandada,» kirjutavad ministrid oma arvamusartiklis.

«Sestap otsustas valitsus 2016. aasta eelarvesse sisse viia tonnaažimaksu. Lähipäevil jõuab tonnaažimaksu kehtestamise ettepanek valitsusest seadusandjateni,» märgivad ministrid.

Et tonnaažimaks on riigiabi, peab Rootsi saama selle kehtestamiseks riigiabi loa. Seepärast kavatsetakse tonnaažimaks kehtestada alles järgmise aasta suvest.

Tonnaažimaksu kehtestamist pakkus ühe võimalusena Eesti laevanduse toetamiseks ka majandusministeeriumi merenduse töögrupp. Oktoobris teatas rahandusminister Sven Sester kirjaga majandusministrile, et ei poolda tonnaažimaksu.

Sesteri sõnul ei toeta rahandusministeerium lahendust, kus laevaomanik saab valida kahe süsteemi vahel – kas tonnaažimaks või praegune äriühingu tulumaks – kuna see vähendaks liigselt maksusüsteemi selgust ja arusaadavust ning suurendaks halduskoormust.

Tagasi üles