Emafirmadele annavad laenu ka kodumaise kapitaliga firmad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles Postimehele, et emafirmadele ei anna laenu mitte üksnes väliskapitalile, vaid ka kodumaise kapitaliga ettevõtted.

Mujalgi ei käsitleta raha laenamist ja hoiustamist maksustatava toiminguna, kui selle sisu ongi raha laenamine või hoiustamine. Samas laenud ja hoiused, mis on majandusliku sisu järgi pigem lõplikud kasumieraldised, on juba praegu sellistena maksustatavad maksukorralduse seaduse alusel. Iseasi on tõendamisülesande koormus maksuhaldurile, mida selline maksustamine eeldab.

Muide, pikemat aega teemaks olnud pangad ja nende kasum ei leidnud alati õiget kajastust. Kasum, mis on teenitud teistes riikides (näiteks Lätis ja Leedus) ja vaid läbib Eestit teel Rootsi või mujale, ei kuuluks maksustamisele ei praeguse ega ka n-ö traditsioonilise süsteemi korral. Raamatupidamises võis seda kasumit Eestisse konsolideerida, aga see on mujal olnud korra maksustatud ja topeltmaksustamist meil edasimaksmisel reeglina ei ole.

Kui selline tegevus, mis on ühtlasi ka Eestisse finants- ja tugikeskuste loomise tugev ajend, on mõne arvamuse kohaselt reaalselt kahjulik ja peaks lahenema, siis tasub meenutada, et tegu on tagajärjega. Põhjus on paljude ülemaailmsete äristruktuuride jaoks ilmselt selles, et puhtalt maksude pärast tasub rahvusvahelisi osalusi üles ehitada selliselt, et regulaarne ja reinvesteerimist mitte vajav kasum tekiks madalama maksumääraga riikidesse, näiteks Baltimaades Läti või Leedu (15 protsenti kasumimaks), viies sinna kõige kasumlikumad tegevused. Õnneks ei ole maksud ainus ega sageli kõige tähtsam kriteerium sihtkoha valikul. Ent stabiilse kasumipotentsiaali ja muude võrdsete tingimuste korral võib see osutuda kaalukeeleks. Nii ehk ongi mõistlik kaaluda väljapakutud alternatiivi, et kasumi regulaarne jaotamine oleks Eestis väiksema maksukoormusega, säilitades samal ajal meie praeguse süsteemi kõige atraktiivsema omaduse – maksuvabastuse jaotamata kasumile.

Teisalt võib asuda piirama väljalaenamist ja hoiustamist. See pole kaugeltki nii lihtne, kui see esmapilgul tunduda võib. ELi liikmena peame seda keelama ka Eesti-siseselt. Lisaks tuleb ära keelata maksustamata kasumi arvelt tütarfirmade asutamine mujale ELi, et nood ei saaks selle raha arvelt sealtkaudu laenu anda. Taas, ELi liikmesuse tõttu kehtiks keeld asutada tütarfirmasid maksustamata kasumi arvelt ka Eesti sees. Nende keeldude tagajärjed on analüüsimata, aga juba praegu võib öelda, et tegemist oleks süsteemi väga tõsiste ümberkorraldustega.

Äripäev ja Eesti Ekspress kirjutasid sel nädalal, et paljud väliskapitalile kuuluvad ettevõtted hoiduvad tulumaksu maksmisest hoidumiseks dividendide väljamaksmisest ning annavad selle asemel emaettevõtetele laenu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles