Väikeinvestor: teine pensionisammas on läbikukkunud projekt

Jaak Roosaare

FOTO: Õpetajate Leht

Teine sammas on läbikukkunud projekt, leiab väikeinvestor Jaak Roosaare, kelle arvates tuleks hõbedasi aastaid kindlustada sootuks aktsiatesse investeerides.

«Ma ei hakka üldse rääkima sellest, et fondidel on valusalt kirved haldustasud (mida poliitikud kaitsevad jutuga, et see investeerimine on ikka üks keeruline ja kallis töö). Ma ei räägi ka sellest, et isegi kõige progressiivsemad fondid pole suutnud 5 ja 10 aasta lõikes teenida suuremat tootlust kui 5-6 protsenti aastas (SP500 tootlused vastavalt 14,4 protsenti ja 7,9 protsenti),» kirjutas Roosaare oma blogis.

Kui me jätame kõrvale olukorra, kus Sul on kogutud väga vähe (alla 8000 euro) või väga palju (111000 eurot), siis on ainuke võimalus kogutud raha kätte saada läbi pensionilepingu.

Mis imeloom on pensionileping?

Pensionileping on sisuliselt kindlustusfirmalt ostetud eluagsete maksete leping. Pensionile minnes ostab pensionär kogutud raha eest õiguse saada elu lõpuni fikseeritud väljamakseid ja soovi korral saab lepingusse panna klausli, et isegi hoolimata pensionäri surmast saavad pärijad mingi fikseeritud aja igakuiseid makseid.

Pensionikeskuse lehel saab võrrelda erinevate kindlustusfirmade hinnapakkumisi ja teha selle põhjal omad järeldused. Ja need ei ole kahjuks meeldivad, leidis ta.

«Panin huvi pärast kalkulaatorisse sisse fiktiivse pensionäri Mati, kes läheb pensionile 2016. aasta alguses ja on kogunud oma II samba fondidesse 10000 eurot. Esimesena hakkab silma, et pensionilepingut pakub Eestis hetkel üldse vaid kolm kindlustusseltsi (Compensa, Ergo ja SEB),» kirjeldas väikeinvestor. Ehk siis tundub, et liigset konkurentsi veel tekkinud ei ole. Kalkulaatoris saab valida garantiiperioodi pikkuse 0-19 aastat. «Kuna Mati järeltulijatel pole paarikümnest eurost kuus suurt tolku, siis valime 0 garantii (mis toob kaasa suurima võimaliku igakuise pensioni). Samas tähendab see, et kui Mati kuus kuud pärast pensionileminekut sussid püsti viskab, siis on ka kogu raha kadunud,» kirjeldas ta.

Parima pakkumise tegi Matile Compensa, pakkudes igakuiseks pensioniks 43,68 eurot. Vaatame seda numbrit ja kogu süsteemi veidi lähemalt.

63 aastane mees elab statistiliselt veel umbes 16,26 aastat. «Jagades 10000 eurot 16,26 aastaga, saame igakuiseks summaks 51,25 eurot. Ehk siis kui Mati paneks oma aastakümnetega kogutud raha padja alla ja võtaks sealt iga kuu 43,68 eurot, oleks tal statistiliselt surmapäeval alles veel 1477,16 eurot kirsturaha (ehk enam kui 14 protsenti algusmmast),» ütles Roosaare.

Mis aga juhtuks kui meie vapper Mati selle raha hoopis investeeriks? Ütleme, et eriti turvaliselt – näiteks pangahoiusele intressiga kolm protsenti aastas. Võtaks korra aastas intressi välja ja lisaks natukene põhiosa ka, nii et aasta peale kokku saaks kulutada 12*43,68 eurot. Sellisel juhul jätkuks rahast enam kui 25 aastaks. Statistilisel surmapäeval oleks Matil hingetaga veel enam kui 4000 eurot ehk rohkem kui 40 protsenti algkapitalist.

«Kõige mõistlikum oleks Matil investeerida hoopis dividendi maksvatesse aktsiatesse ja ideaalis indeksfondi. Näiteks Stoxx Global 1800 või kasvõi VTI. Need indeksfondid maksavad ca kaks protsenti dividendi ja lisaks võib siis investor müüa korra aastas ca neli protsenti osakutest. Ka selline pension peab vastu kauem kui 15 aastat,» leidis väikeinvestor.

Eesti pensionärina ei tohiks olla ka liiga suur risk paigutada see raha Tallinna börsi dividendimaksjatesse. Jagades raha näiteks Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehituse, OEG, Tallinki, Silvano ja Harju Elektri vahel jääb keskmine MAKSUJÄRGNE (jah, pensionilt tuleb ka maksu maksta, hetkel on I ja II samba väljamaksed kokku maksuvabad kuni 374 eurot kuus) dividenditootlus umbes viie protsendi juurde. 10 000 euro pealt teeb see siis 41,6 eurot kuus. «Ehk kahtlaselt samasse auku vajamineva pensioniga. Juhul kui Mati peaks kõrvad pea alla panema (mis varem või hiljem siiski juhtub), jääb pärijatele alles aktsiaportfell, mis toodab püsivat rahavoogu. Mati pojal on oluliselt lihtsam oma pensionit rahastada,» leidis Roosaare.

Tagasi üles