Sangari turundusdirektor: teenindaja saab oma palga parandamiseks palju teha

FOTO: Julia Maria Linna

Teenindaja saab enda palga parandamiseks palju ise ära teha, sõnas särgitootja Sangar turundusdirektor Raul Saks tänasel Rimi majanduskonverentsil.

Sangar ostis hiljuti Rootsi särgitootja Oscar of Sweden. Tegu on Rootsi mõistes väikese tootjaga, kes suudab 13 töötajaga teha samasugust käivet kui Sangar siin 200 inimesega. «Me pole kümne aastaga suutnud Sangari brändi eksportida ja läksime lihtsama vastupanu teed,» tunnistas Saks. Rootsis ei ole tema sõnul kindlasti kõik parem kui Eestis.

Üldjuhul Sangari töötajad ka peale palgatõuse kätte alla Eesti keskmise palga. Rootsis on palk keskmiselt kolm korda suurem. Ta ütles, et kui rääkida teenindajatest, kes kaubanduses töötavad, siis Rootsis on ka riidepoes müüja olemine on väga hinnatud ja austusväärne amet ning inimesed, kes selle töö on valinud, teevad seda südamega ja tunnevad tooteid, teavad brände ja oskavad teha stiilisoovitusi.

«Meil Eestis kipub küll olema nii, et tihti töövestlusele satuvad inimesed, kes ütlevad, et: «noh, särke võib ikka proovida müüa. Ma ei tea, vaatame. Õpeta mind»,» sõnas ta. Ent igal aastal võib Firenze meestemoe messil näha ühtesid ja samu Rootsi klienditeenindajaid, kes on sinna sõitnud huvist valdkonna vastu. Selle reisi hind ilmselt on võrdväärne ühe soojamaa puhkusega, rääkis ta.

Ka Oscar of Swedeni tänane turundusjuht osales umbes 20 aastat tagasi üleriigilisel müügimeeste koolitusel, mille ta ka võitis. Selle eest saadud pisikese rahalise preemia eest palus ta ettevõtte juhil osta lennukipilet, et minna kangamessile ja viia end kurssi valdkonnaga, kus ta töötab. «Ta tegi selle rahaga investeeringu ja tema jaoks on see investeering end tänaseks ära tasunud,» sõnas ta. Eestis sellist suhtumist tema sõnul tihti ei kohta.

Hoolimata sellest, et töötajad teenivad kolm korda vähem ning kaubanduskeskuste pind on kaks korda odavam, ei ole see rahapada õuele toonud. Saks loetles, et see tähendab, et kas marginaal on madal, müük liiga väike või muud säärast. Ning sellele küsimusele on särgitootja ka vastust otsimas. «Vastasel juhul ei saa me töötajate palka tõsta,» ütles ta.

Saks vestles kunagi ühe ettevõtjaga, kes ütles, et kasum võiks olla palgafondiga sama suur. Sangari palgakulu on viimasel kümnel aastal olnud kasumist kümme korda suurem, mis Saksi sõnul viitab sellele, et midagi teevad nad valesti.

«Iga kord, kui kauplustes on müük väike, siis mulle kangastub selline pilt, et ilmselt müüja loeb Delfi uudiseid, suhtleb kellagagi Skype's või ootab, et keegi tooks talle kliendi, keda ta ei pea väga palju takistama, et see talt särgi ära ostaks,» ütles Saks. Ometi saab teenindaja tema sõnul palju ära teha selleks, et oma sissetulekut kasvatada.

Ta teab ühter rõivapoodi, mille ainus müügimees teeb aastas sama palju käivet, kui Sangari kuus kauplust kokku. See näitab, et inimvõimetel pole piire. «Ma ei näe põhjust, miks meie seda ei saaks teha,» ütles Saks.

Seega võiks klienditeenindaja näiteks võtta telefoni ja kutsuda kliente poodi, et meil on uus äge särk. Või kui pood on tühi, võiks arvuti taha varjumise asemel seista ukse peal ning inimesi oma olekuga sisse kutsuda. Need on tema sõnul esimesed sammud, mida teenindaja saaks ette võtta.

Ettevõte saab omakorda seada paika õige taustasüsteemi ja luua strateegia, arendada toodet, teha turundust ja töötajaid motiveerida.

Kui igal aastal tõsta töötajate palka 2,5 protsenti, siis jõuaksime Rootsile järele 45 aastaga. Saks ütles, et see tempo on liiga aeglane. Varem või hiljem aga tuleb teha otsus, kas tõsta palkasid või teenida kasumit – selle jaoks, et palku kergitada, tuleb mingisuguses faasis teha seda kasumi arvelt.

«Me võime võtta vahe-eesmärgi, et tõstame kellegi palga 1200 euroni. Vaatame siis seda suletud gruppi ja mõtleme, kuidas me saame nad sinna tasemele aidata,» rääkis Saks. Selle jaoks, et nende poes saaks iga teenindaja tuhandeeurost netopalka, peaks iga teenindaja iga päev müüma 80 euro eest rohkem kaupa. «See on üks särk rohkem. Kolm lipsu rohkem,» sõnas Saks.  

Tagasi üles