Arumäe: miinimumpalga tõus ei tee vaeseid rikkamaks

Ruta Arumäe

FOTO: Toomas Huik

Miinimumpalk on keskmise palga suhtes üsna konstantne, arutles majandusanalüütik Ruta Arumäe tänasel Rimi majanduskonverentsil.

Arumäe sõnas konverentsil, et tema teab ühte miinimumpalga saajat, kes elab Tartus koos isaga ja kellel on magistrikraad. Aga kui võtta hüpoteetiline miinimumpalga saaja nimega Tiina, kes elab Tallinnas, siis kogu tema palk peaks ära minema üüri katteks. Seega tuleb olla leidlik – kas elupinda jagada, leida lisatöö või saada ümbrikupalka.

«Aga kui Tiina elab maal, siis on võimalik kuidagimoodi välja tulla, sest üürid on madalamad,» sõnas Arumäe. Ent ometi ei jää ka siis Tiinal raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib.

Kui tõstame miinimumpalga 800 euroni: «Tiina on väga õnnelik, Tiina läheb poodi. Õnnelik pole aga Tiina ülemus, kes saab nüüd vähem palka. Tõstame ka tema palka, võib-olla ka kahekordseks,» kirjeldas Arumäe seda ahelat. Üsna kindlasti saab palgakõrgenduse ka tippjuht.

Arumäe tõi välja, et riigiti on miinimumpalga suhe keskmisesse palka üsna konstantne. Seega ei muudaks miinimumpalga tõus madalapalgaliste kohta ühiskonnas. «Ilmselt ei jää tal endiselt ikka raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib,» sõnas Arumäe.

Ning ühtäkki on kasumiaruandesse tekkinud kasumi asemel kahjum. Ning omanik vaatab, kust kulusid vähendada. Toorainekulusid ilmselt vähendada ei saa, kütusekulusid ka mitte oluliselt. Palgakulu saab vähendada inimesi lahti lastes. Aga võib-olla saab tulusid suurendada? «See mõte võib tulla pähe ainult ettevõtjal, mitte ühelgi teisel inimliigil,» ütles Arumäe.

Üks võimalus on tõsta hindu, aga see ei pruugi läbi minna. Võib-olla üks inimene lahti lasta ja kaks teistmoodi tööle panna? «Kuhu investeerida, et suurendada tulusid – masinasse, mis koos töötajaga rohkem tulusid toob?» arutles ta. Sellega tuleks kaasa ka produktiivsuse tõus. Kui palgatase väga kiirelt üles läheb, muutub üha mõttekamas selliste investeeringute tegemine, mis ei nõua enam inimtööjõudu, ehk robotiseerimine.

Samasuguseid küsimusi saab esitada ka riik. Millistele inimestele maksta, et tulud suureneks? Kes meie riigi tulusid saaksid tõsta – näiteks õpetajad. «Või mille eest maksta, et tulud suureneks? Või kuhu investeerida, et tulud suureneks? Kui õnnestuks see välja mõelda, oleks kogu riigis produktiivsuse tõus,» sõnas Arumäe.

Tihti kipub käima diskussioon viisil, kus küsime riigilt, kas me saame või ei saa miinimumpalga või toetuste tõusu. Valitsus vaatab rahakotti, et raha pole. «Selle asemel võiks viia arutelu uuele tasemele – kuidas saab? See on omane ettevõtjatele, aga täiesti võõras riigisektorile. Ma lihtsalt loodan, et selline mõtteviis jõuab rohkem ühiskonna tasandile,» ütles Arumäe. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles