Pole sugugi välistatud, et Eesti võib aastatepikkusele baasvõrgu EstWin rajamisele ja kümnete miljonite eurode kulutamisele vaatamata loobuda ülikiiret internetti viivate kaablite vedamisest lõppklientideni.
Kuigi Eesti on Euroopas ülikiire interneti kättesaadavuselt selgelt Euroopa riikide tagaotsas ning sama selgelt maas meie naabritest, tulid sellise jutuga mõne nädala eest lagedale nii majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal kui mitmed ministeeriumi haldusala juhid ja eksjuhid.
Kokku said need inimesed kõik 19. oktoobril riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil, kus oli aruteluks riigikontrolli audit kiiret internetti võimaldava lairiba baasvõrgu rajamise tulemuslikkuse üle.
Riigikontroll oli muu hulgas tuvastanud, et aastast 2009 rajatud baasvõrku on tänaseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit ning kulunud on selleks 28 miljonit eurot. Sisuliselt kõik taotlused on võrgu rajamiseks võitnud telekommunikatsiooniettevõtteid ühendav Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus ELASA, mis on omalt poolt lisanud võrgu loomisse 4 miljonit eurot.
Paraku selgus, et baasvõrgu rajamisest on reaalset kasu saanud sihtasutuse loonud ettevõtted, kellel avanes võimalus ühendada sellesse oma mobiilimastid ja asuda pakkuma klientidele kiiret, kuid piiratud võimalustega mobiilset andmesidet.
Juurdepääsuliinide vedamisest lõppklientideni ei ole aga sisuliselt keegi äriliselt huvitatud olnud ning ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole välja arvestanud, kui palju selliste liinide vedamine maksta võiks. Arvatud on, et ühele viie korteriga hoone majapidamisele võiks praegu ühenduse loomine ülikiire interneti baasvõrguga maksma minna ligi 11 000 eurot.
Muu hulgas selgus aga auditist see, et ELASA asutajaliikmed olid baasvõrgu rajamiseks ettenähtud maksumaksja rahade kulutamisel olnud ühtlasi iseenese lepingupartnerid. Nii on Ericsson Eesti AS, Eltel Networks AS ja Televõrgu AS ehitanud lairibavõrku; Elion Ettevõtted AS osales ehitusprotsessis omanikujärelevalvajana ning Tele2 Eesti AS, Elisa Eesti AS, EMT AS ja Elion Ettevõtted AS on suurimad valguskaabli kiu rentijad - kokku 98 protsenti kõigist lepingutest.
Kuid see selleks. Riigikontrolli peamine sõnum nii auditi tulemustes kui eelmärgitud nõupidamisel oli, et riigil puudub siiamaani igasugune plaan, kuidas viia kiire internet rajatud lairiba baasvõrgust edasi lõpptarbijani. Eriti puudutab see väikese tarbijahulgaga eramajade piirkondasid, kus sideettevõtetel ei ole kasumlik püsivõrgu kaudu internetiteenust tarbijatele pakkuda.
Kui varem oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubanud, et on asunud sellist investeerimisplaani koostama, siis nüüd tuli minister Kristen Michal allolevas istungi videoülesvõttes välja täiesti uue ideega.
«Me küll järgime riigikontrolli auditi tulemusi, kuid samas on filosoofiline küsimus, milline see ühendust peaks tulevikus ikkagi olema. Praktilise poole pealt on näiteid asulatest, kus on olemas pakkumine «fiksliini» jaoks, kuid seda pole kasutatud. Reaalsuses on tulevikuühendus aastast 2020 ja edasi, mis meil on 5G ja asjade internet, ikkagi lõppkasutaja osas mobiilne,» vihjas minister võimalikule plaanile asendada lõppkasutajateni kaablite vedamine mobiilse internetiga.
Michal lisas, et tema hinnangul pole sugugi kindel, et igaüks võiks oma majasse püsiühendust üldse tahta. «Järgmine põlvkond ei soovi asjade omamist, vaid teenuse kasutamist. Seda tuleks kindlasti arutada, kuhu me edasi liikuma peaks ja millist poliitika me kujundame. Me ei peaks enam rääkima sellest, et iga ukseni peaks kaabel minema, vaid sellest, milline see teenus inimeste ja ettevõtete jaoks on. »
Michali jutus on tegelikult iva sees, kuna ennustuste kohaselt liigub aastaks 2020 90 protsenti kogu internetiliiklusest tegelikult üle õhu. Lisaks võib tõesti tekkida küsimus, et milleks kulutada veel kümneid miljoneid eurosid püsiühenduste baasvõrgu loomisele inimeste majade ühendamiseni, kui inimesed ise seda ei soovi. Ja isegi kui keegi neist peaks nõustuma mõnekümneeurose kuutasu eest püsiühendust omama, siis kasumisse ei jõuaks selline projekt mitme inimpõlve vältel.
Igal juhul on ministeerium nüüd järgmise aasta veebruariks lubanud välja töötada lahendused, kuidas toetada neid viimase miili loojaid ja lahendusi, kuidas ülikiire internet – 100 Mbit/s ja enam - plaanides ette nähtud 60 protsendini Eesti inimestest jõuaks.
Selgusetu on ka see, mis saab juba loodud baasvõrgust viie kuni seitsme aasta pärast, kui ELASA enam selle haldamise eest vastutama ei pea. Tehasegarantii maasse minevatele valguskaablitele on näiteks 50 aastat.
Tehnilise järelevalve ameti peadirektori Raigo Uukkivi hinnangul on mobiilne internet teinud revolutsioonilist arengut ja kui riigikontrolli auditi ajal oli internet allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s kättesaadav 30 protsendile elanikkonnast, siis nüüd on see näitaja juba 90 protsenti.
«Arvestades, millised on praegused kiirused, siis mina arvan küll, et mobiilne andmeside viimase miili alternatiivina on vägagi adekvaatne,» arvas ka Uukkivi. Tema sõnul tasuks mobiilse interneti arenguid arvestada kindlasti ka baasvõrgu järgmiste etappide planeerimisel.
Igal juhul ootavad Eestit nüüd ees arutelud, kas uusi tehnoloogiaid arvestades ikka on mõtet jätkata samasuguse baasvõrgu väljaehitamist tingimusel, mille kohaselt peaks 98 protsenti elanikest asuma sellest 1,5 kilomeetri kaugusel.
Sama selge on ka see, et riik võtab eesmärgiks jõuda lõppklientideni mobiilse interneti kaudu, siis peaks seesama riik asuma ka kehtestama nõudeid maksumaksja raha eest rajatud baasvõrgu baasil pakutava mobiilse interneti kvaliteedile, stabiilsusele, hinnale ja ka mahupiirangutele.
Mobiilse interneti viimasele miilile on ka selgeid vastuargumente
Eestis arendab peale ELASA fiiberoptilist baasvõrku veel peamiselt kohalike omavalitsuste moodustatud MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV) ning selle juht Raivo Tammiksaar mobiilset internetti kaablile heaks asendajaks ei pea.
«Veidi kohatu on ka väide, et mobiilse interneti muutumisega üha kiiremaks on peatselt lahendatud kiirusega seonduvad probleemid. Arvestada tuleb andmemahtude suurenemisega – faile hoitakse üha rohkem pilvelahendustes ja esitatava videopildi kvaliteet muutub üha paremaks, millega kaasneb jällegi andmemahu oluline kasv,» ütles Tammiksaar Postimehele.
Tema sõnul ei tähenda see muidugi, et kvaliteetset mobiilset internetti poleks vaja – see on sama oluline tänapäeva ühiskonnas kui püsiühendus – lihtsat täidab teistsugust ülesannet. Küll aga võiks tema sõnul kõne alla tulla ka kolmas võimalik tehnoloogia - raadiolingid.
«Raadiolinkidega luuaks ühendus sektorseadme ja kliendi seadme vahel. Esmapilgul võib antud tehnoloogiat segi ajada mobiilse internetiga, kuid erinevus on selles, et ühele kliendile on määratud selline andmemaht, nagu ta on tellinud. Tegemist on kliendile stabiilse ühendusega, mille parameetrid ei sõltu teistest kasutajatest, kes sama sektorseadme külge on ühendatud,» ütles ta.
Tammiksaar märkis, et see tehnoloogia võimaldab kasutada kiiruseid, mis on sarnased valguskaablile. Raadiolinkide teine eelis hajaasustusega aladel on see, et raadiolinkide abil on võimalik ülikiire ühendus viia sektorseadmest kuni paarikümne kilomeetri kaugusele ilma, et oleks tarvis vedada kaableid või teha märkimisväärseid investeeringuid.
ASV hinnangul on aga peamiseks probleemiks praegu see, et ELASA võrku kasutavad suuresti ainult üleriigilised sideoperaatorid.
«Riik peaks siinkohal tõsiselt mõtlema, miks see nii on. Eesti maapiirkondades on olemas palju väiksed sideoperaatoreid, kes pakuvad toimivat teenust vastavalt oma võimekusele ning arvestades kohalike vajadustega. MKMi üks laialdasem eesmärk peaks olema konkurentsi soodustamine, kuid hetkel pigem soodustatakse suurtel sideoperaatoritel saada veelgi suuremaks ja jäetakse väiksed konkurentsist välja. ASV leiab, et riik ei tohiks selliselt käituda,» ütles Tammiksaar.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) ainus juhatuse liige ja EstWin projekti looja Olav Harjo lahkub sihtasutusest, kuna leiab, et Eesti maksumaksja raha eest luuakse siin riigis lubamatult välismaistele telekomiettevõtetele põhivõrkusid.
