Ametiühingud soovivad astmelist tulumaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute Keskliit saatis kõigile riigikogus esindatud erakondadele oma ettepanekud poliitikate kujundamiseks aastatel 2011-2015, muu hulgas soovitakse miinimumpalga tõstmist ja astmelise tulumaksu sisseviimist.
Erakondadele läkitatud ettepanekud kätkevad tegevusi tööhõivepoliitikas, töösuhete regulatsioonis, palgapoliitikas, sotsiaalse turvalisuse küsimuses ning maksu- ja majanduspoliitikas.
Majanduspoliitika valdkonnas tegid ametiühingud ettepaneku taastada ettevõtte tulumaks ning suurendada füüsiliste isikute tulumaksu progressiivsust.
Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks muuta töötasu üleriigiline alammäär äraelamist võimaldavaks palgaks, tõstes selle 60 protsendini keskmisest palgast. Põhipalk aga peab ametiühingute nägemuses moodustama vähemalt 70 protsenti töötaja kogutöötasust.
Lisaks näevad ametiühingud vajadust kokkuleppe järele, millega kehtestatakse töötasu üleriigiline alammäär kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötajatele.
Ametiühingud märgivad, et kiirelt tuleb leida võimalusi sotsiaalkindlustuse sissetulekute suurendamiseks. Ametiühingujuhtide hinnangul tuleb suurendada töötuskindlustushüvitisi ning tõsta juba 2011. aastal töötutoetus vähemalt pooleni alampalgast, muuta paindlikumaks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmine ning luua toetusmeetmed ajutistes raskustes vaevlevate ettevõtetele.
Taastada regulaarsed kohtumised
«Ootame kõigilt erakondadelt valimislubadust, et edaspidi lahendatakse probleeme mitte jõumeetodil, vaid avalikus dialoogis ja kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud konsensusega,» ütles Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga.
Muuhulgas tehakse pöördumises ettepanek taastada sotsiaalpartnerite regulaarsed kohtumised tööturu oluliste küsimuste lahendamiseks.
Tööpoliitika osas peavad ametiühingud vajalikuks luua kõrge lisandväärtusega kvaliteetseid töökohti, mida iseloomustavad kõrge tootlikkus, hea palk ja tervislik töökeskkond, samuti töötajate eneseteostuse võimalused. «Kiiresti tuleb teha lõpp olukorrale, kus Eesti kulutab aktiivsele tööpoliitikale kõige vähem EL liikmesriikidest,» seisab EAKLi pöördumises.
Suurt tähelepanu pööratakse töölepingu seaduse kitsaskohtade kõrvaldamisele. «Aastane kogemus kinnitab, et tänane seadus ei taga piisavat kaitset rasedatele, väikelaste vanematele ja usaldusisikutele ning sanktsioonid töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise puhul ei ole piisavalt mõjusad.»
«Riigilõivust on vaja vabastada kohtuvaidlused, milles töötajad nõuavad töölepingust tulenevate hüvitiste väljamaksmist – täna on sagedased juhtumid, kus kõhn rahakott ei võimalda inimesel oma õigusi kaitsta,» selgitas ametiühingujuht.