Kui kolleeg küsis, kas Eesti 100 suurima ettevõtte hulka kuulub ka mõni idufirma, siis tuli kahjuks vastata eitavalt. Avalikku ruumi järgides võib jääda mulje, et idufirmad on meie majanduse suurimad mootorid. Seda süvendas ka Äripäev, kes kuulutas kuu aega tagasi Eesti rikkaimaks inimeseks Transferwise asutaja Kristo Käärmanni.

Transferwise’i väärtust hinnatakse seniste rahastuste ja nende eest saadud osaluste põhjal umbes miljardile dollarile, mis on meie suurimast börsiettevõttest, Tallinkist, pea kaks korda rohkem.

Mis Transferwise’i käivet puudutab, siis selle kohta täpseid andmeid ei ole. Eesti Äriregistris on kantud ettevõte välismaa äriühingu filiaalina. Ehkki majandusaasta lõppes 31. märtsil, pole ettevõte majandusaruannet veel esitanud.

Enimjälgitav Transferwise’i blogija Katie Koroleva kirjutas mai alguses, et tolle aja seisuga oli ettevõtte käive (teenustasu) umbes 23 miljonit dollarit. Tõsi, kuna Transferwise’i valuutavahenduste kasv on väidetavalt mitukümmend protsenti kuus, siis tänaseks võib nende käive ulatuda juba 30 miljoni dollarini.

Eelmisel aastal oli 100. kohal asuva ettevõtte käive 69 miljonit eurot, siis isegi kui Transferwise oleks Eestis registreeritud ettevõte, siis 100 suurima hulka platseeruks ta arvatavasti kas järgmisel või ülejärgmisel aastal.

100 Eesti suurimat ettevõtet

Postimees reastas Eesti sada suurimat ettevõtet käibe järgi. Samuti on allolevas graafikus välja toodud 25 enim kasumit teeninud, 7 kahjumit saanud ettevõtet ning uustulnukad. Ettevõtte nime järel sulgudes on koht 100 seas ning nooled näitavad tõustmist või langust võrreldes 2013. aasta tulemustega.

Kui telekomifirmasid mitte arvestada, siis suurima käibega tehnoloogiafirma (41 miljonit eurot) on meil Nortal. Seega, juhul kui tõesti mõnest Eesti idufirmast äkitselt rakett ei saa, tuleb esimese infotehnoloogiafirma jõudmist 100 suurema hulka veel mõned aastad oodata.

Raidla Ellex partner vandeadvokaat Sven Papp toonitas, et tegelikult toetub majandus just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning idufirmad on majandusele samuti väga olulised. Näiteks Saksmaa majandusest moodustavad suured börsiettevõtted vaid veerandi, ülejäänud on just väike-ja keskmise suurusega ettevõtted.

«Ma arvan, et Eesti majandus oleks tervem, kui selliseid ettevõtteid oleks rohkem,» ütles Papp. «Startupid on ühest küljest võib olla saanud ebaproportsionaalselt palju meediatähelepanu, aga teisest küljest on see põhjendatud, sest on majanduse katalüsaatoriks. Katalüsaatori aspekt on majanduse jaoks hindamatu» lisas ta.

Eesti Telekomi (11. koht) juht Valdo Kalm toonitas suurettevõtete tähtsust nimetades neid väga oluliseks ekspordile ja ekspordivõimekusele.

«Kui meil õnnestus siia saada Ericssoni tehas, siis see oli märgilise tähendusega nii meie ekspordile, moodustades meie ekspordist märkimisväärse osa» selgitas Kalm. «Ericsson on meile üsna suur tööandja,» lisas ta ning toonitas, et tänu Ericssonile on siin väga hea kõrgtehnoloogia kompetentsikeskus. «Siin tehakse maailmatasemel tehnoloogiat,» kinnitas Kalm.

Foto: 

FOTO: Urmas Nemvalts

Millised siis on aga Eesti suurimad ettevõtted? Juba kolmandat korda koostas Postimees 100 suurima ettevõtte edetabelit ning tuleb tunnistada, et väga suuri muutusi nende aastate jooksul pole olnud. Esikümnik on kolmel aastal püsinud lausa muutumatuna (tõsi, kohad on siiski mõnevõrra muutunud).

Ka 100 suurima ettevõtte kogukäibed on olnud stabiilsed ulatudes viimase neljal aastal 18 miljardi euro kanti. Kui vaadata nende kogukasumit, siis on kahel aastal toimunud väike kasv – 2013. aastal kasvasid 100 suurima ettevõtte kasumid kokku 6,8 protsenti 1,14 miljardi euroni ning eelmisel aastal 4,8 protsenti 1,19 miljardi euroni. Analüütikud hindavad meie börsiettevõtteid finantsiliselt järjest tugevamatena, tundub, et sama kehtib ka teiste suurettevõtete kohta.

Postimehe stuudios arutlesid Eesti majanduse tervise üle Eesti Telekomi juht Valdo Kalm, ühinemistega tegelev vandeadvokaat Sven Papp ning Postimehe majandusajakirjanikud Tõnis Oja ja Kadri Hansalu:

Kui vaadata 10 suurima ettevõtte tegevusvaldkondi, siis seal on kolm tööstusettevõtet (Ericsson Eesti, Eesti Energia ja BLRT Grupp), neli kaubandusettevõtet (Tallinna Kaubamaja, Maxima Eesti, Rimi Eesti ja Neste Eesti), üks naftasaaduste kaupleja (Baltic International Trade), üks laevafirma (Tallink) ja üks pank (Swedbank).

Saja suurima ettevõtte hulgas on kaubandus-vahendusettevõtete osakaal isegi suurem. Täiesti selgelt on aga suurimate firmade loetelus kõige olulisemaks valdkonnaks nafta- ja naftasaadustega kauplemine. Tervelt kuue ettevõtte nimes sisaldub sõna oil (ingl «nafta»). Kokku on edetabelis selle valdkonna ettevõtteid 14 ehk iga seitsmes. Kui lisame siia veel põlevkiviõli tootjad Eesti Energia ning VKG ja mõned naftasaaduste töötlejad, võime öelda, et pea iga viies Eesti suurettevõte on seotud nafta- ja naftasaadustega.

Edetabeli uustulnukad

Ettevõtte info nägemiseks vajuta kaardil.

11

EDETABELIS

Eesti Telekom

Käive 305,20 miljonit eurot

i

Eesti Telekom ei ole tegelikult meie suurettevõtete tipus päris uustulnukas. Sama nime all oli ettevõte noteeritud Tallinna börsil. Pärast telekomifirma väljaostmist TeliaSonera poolt olid mobiilioperaator EMT ja fikssideoperaator Elion, kes täna on rohkem tuntud isegi teleteenuste pakkujana, kuni eelmise aasta sügiseni iseseisvad ettevõtted ning mõlemad olid 100 suurima hulgas ka varasematel aastatel.

EMT ja Elion on nüüd üle aasta üks ettevõte ning ettevõtte juht Valdo Kalm ütles suvel Postimehele, et varem või hiljem kaks brändi kaovad ning asemele tuleb uus ühine kaubamärk ning ilmselt ka uus nimi.

19

EDETABELIS

Ja Süsteemid

Käive 215,70 miljonit eurot

i

Ja Süsteemid (algse nimega Jürka Süsteemid) omanik on alates 2012. aastast Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõte nimega Alsante Investments Ltd. Ettevõtte ainus juhatuse liige on Leedu kodanik Žilvinas Čeponis ning eelmise aasta majandusaruande kohaselt töötajaid ei olnud ning juhatuse liikmele tasusid ei arvestatud.

Kuni 2013. aastani tegeles Ja Süsteemid puu- ja köögiviljade ekspordiga Lääne-Euroopast Venemaale. Seoses Venemaapoolse embargo kehtestamisega toiduainetele orienteeruti ümber audiokaablite vahendamisele, mille tulemusena kasvas käive 15 korda. Ainuüksi kasumit (20 miljonit eurot) saadi eelmisel aastal rohkem, kui oli 2013. aasta käive.

24

EDETABELIS

Baltic Marine Bunker

Käive 186,76 miljonit eurot

i

Baltic Marine Bunker, kelle omanikuks on Venemaa ettevõte Gazpromneft Marine Bunker põhitegevuseks on laevade punkerdamine ning kütuste hulgimüük. Majandusaruandest selgub, et praktiliselt kogu müügitulu saadi kütuste hulgimüügist valdavalt Euroopa Liidu riikidele.

Ettevõtte käive kasvas möödunud aastal 3,3 korda.

69

EDETABELIS

Sanitex Estonia

Käive 92,78 miljonit eurot

i

Sanitex Estonia kuulub Leedu ettevõttele UAB Sanitex hulgikaubandus- ja jaotusfirma. Ettevõte kirjutab oma kodulehel, et Sanitex on Balti riikide suurim distribuutorfirma, kes vahendab siia muuhulgas Procter & Gamble brände Pampers, Ariel ja Fairy, aga ka mitmeid teisi maailmakuulsaid kaubamärkes nagu Pringles, Kellogg’s, Felix, Risso jne jne. Ettevõte pakub kauplustele edasimüügiks ka GSM elektroonilist kõneaega.

Ettevõtte käive kasvas möödunud aastal pea kaks korda.

83

EDETABELIS

Eugesta Eesti

Käive 80,23 miljonit eurot

i

Ka Eugesta Eesti nimetab ennast Balti riikide üheks suuremaks hulgimüügiettevõtteks ning ka see on Leedu hulgikaubandusettevõtte tütar.

Üle 90 protsendi müügitulust annab toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük, kuus protsenti tarbekaupade hulgimüük ning ülejäänud osa moodustab spetsialiseeritud hulgikaubandus. Muuhulgas vahendab Eugesta toidutööstuskontserni Unilever tooteid.

84

EDETABELIS

Eesti Meedia

Käive 78,39 miljonit eurot

i

Margus Linnamäele kuuluv Postimehe emafirma tõusis 100 suurema ettevõtte hulka eelkõige tänu kontserni ja tütarettevõtete restruktureerimisele, millega alustati juba 2013. aastal. Lisaks korraldati grupp ümber valdkonnapõhiselt: meediaettevõtted jäi Eesti Meedia, infrastruktuuri osad koondati AS Kroonpress alla. Eesti Meedia alla tuli ka Lätis ja Leedus tegutsev Baltic Media Group.

Kõige selle tulemusena kasvas käive pea kolm korda. Eestia Meediasse kuulub 17 tütarettevõtet, muuhulgas Kanal 2, maakonnalehti välja andev Ühinenud Ajalehed, AS Trio jt.

90

EDETABELIS

Cronimet Eesti Metall

Käive 72,70 miljonit eurot

i

Cronimet Eesti Metall tegeleb eraisikutelt ja ettevõtetelt vanametalli kokkuostuga ning klientide territooriumitel ning selle töötlemisega. Ettevõtte omanikud on Saksamaal registreeritud Cronimet Holding GMBH (75 protsenti) ja läbi mitme firma Eva Pedjak (25 protsenti).

Ettevõtte majandusaruande kohaselt tuli käibe 35-protsendiline kasv eelkõige tänu vanametalli ostu-müügi alustamisega Soomes, Rootsis ja Leedus, samas aruande lisas nähtub hoopis, et tegelik kasv (47 protsenti) tuli hoopis Türgist, mis on ka ettevõtte suurim turg (75 protsenti kogumüügist).

92

EDETABELIS

Astlanda Ehitus

Käive 72,13 miljonit eurot

i

Ehitusettevõte Astlanda Ehitus kuulub mitmele ettevõtjale eesotsas Olaf Hermanile, kellele kuulub kahe osaühingu kaudu 51,6 protsenti ettevõttest.

Majandusaruande kohaselt valmis eelmisel aastal mitu mahukat ja olulist objekti nagu näiteks Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi uus hoone Tartus, Narva linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimistööd, Pärnu mudaravila (Hedon Spa) restaureerimine ja juurdeehitused.

98

EDETABELIS

Nordea Bank Eesti filiaal

Käive 69,60 miljonit eurot

i

Meie suuruselt kolmas pank ei ole krediidiasutuste seaduse mõistes Eesti Pank vaid Skandinaaviamaade suurima panga Nordea filiaal.

Pank on kasvanud tasapisi ning eelmisel aastal kasvas neto intressitulu 13 protsenti ning teenustasutulu 13 protsenti.

99

EDETABELIS

Viljandi Aken ja Uks

Käive 69,42 miljonit eurot

i

Uste ja akende tootja on viimastel aastatel kasvanud jõudsasti ning on tänaseks kasvanud 100 suurema ettevõtte hulka. Ettevõtte omanikeks on viljandlased Imre ja Maimu Michalski, kellele kuulub 70 protsenti ning 30 protsenti aktsiatest kuulub soomlasele Paavo Mikko Juhani Lampinenile.

80 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks. Ettevõtte majandusaruande kohaselt läheb nähakse jätkuvaid kasvuvõimalusi Norra ja Rootsi turgudel.

100

EDETABELIS

Estonian Cell

Käive 69,13 miljonit eurot

i

Kunagi kauaoodatud ja Eesti suurimaks välisinvesteeringuks olnud pabermassitootja Estonian Cell on pea kogu oma tegevusaja jooksul olnud kahjumis. 2010. aastal saadi kasumit 7,4 miljonit eurot ning seegi kasum tuli tänu juhusele ehk konkurentide ebaõnnele – maavärina tõttu kadus Tšiili konkurent turult ära.

Eelmisel aastal saavutas ettevõte oma pikaajalise eesmärgi ning jõuti nullkasumisse – tegelikult saadi 10 000 eurot kasumit. Estonian Cell kuulub rahvusvahelise haardega Austria pereettevõttele Heinzel.