Pillesaar: tööjõumaksudest võiks loobuda

Jaan Pillesaar

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuna töö sisu on muutumas, võiks loobuda tööjõumaksudest, leidis Helmese omanik, ettevõtja Jaan Pillesaar reedesel debatil BNS Live.

Pillesaar rääkis, et tööjõumaksude kunagine mõte oli selles, et vabrikantidel oleks huvi asendada käsitöö masinatega. Tänapäeva maailm on täiesti muutunud. Enamik töökohti on targad, mille pärssimine on kogu majandusele rängalt kahjulik. Kui vanasti kuulusid tootmisvahendid kapitalistidele, siis nüüd kuulub peamine tootmisvahend ehk pea töötajale. Tööjõumaksud on Pillesaare sõnul riigile kõige ebasobivam maksubaas kolmel põhjusel.

«Esiteks juba paarikümne aasta pärast asendavad paljusid tänaseid töökohti masinad. Teiseks halveneb demograafiline situatsioon. Kolmandaks liiguvad töötajad ja töökohad pidavalt nendesamade kõrgete tööjõumaksude tõttu riigist minema,» sõnas ta.

Suund peab olema majandussisendite (nagu tööjõud) maksustamiselt majandustulemite maksustamisele (nagu lõpptarbimine, osa aktsiise ja kõik varamaksud). Sellised sammud motiveerivad väikeettevõtete ja töökohtade teket ja väikeettevõtetest suurte ettevõtete saamist.

Töö olemuse muutumine tähendab muu hulgas seda, et 5–10 protsenti ehk suured ettevõtted ostavad ülejäänutelt teenuseid sisse. «Suuremad tööandjad ostavadki väga palju teenuseid sisse väikeettevõtetelt, mitte ei palka iga töö jaoks oma töötajaid. Seega me ei tohi ühiskonna huvides kuidagi piirata väikeettevõtlust ja nendepoolset teenuse pakkumist,» sõnas Pillesaar, lisades, et säärane tegevus tooks kaasa üleüldise heaolu languse.

Uute ettevõtete lisandumine suurendab konkurentsi turul, mis omakorda on majanduse tervele dünaamikale ja kasvule niisama hädavajalik kui regulaarne kehaline liikumine inimestele, leidis Pillesaar.

Praegune maksusüsteem aga uuenduslikkust ega ettevõtlikkust soosi. Pillesaar märkis, et kui vaadata maailma 100 väärtuslikuma firma nimekirja, siis esimesed Euroopa firmad on seal alles peale 30. kohta, ja needki ei ole kaasaegsed tehnoloogiafirmad, vaid õllefirma ja õlifirma.

«See näitab väga selgelt, kui sobimatu koht on Euroopa kaasaegsete tehnoloogiafirmade tekkeks ja kasvuks. Sellise paigaltammumise põhjuseks ongi suured sotsiaalsüsteemid, riigi suur osakaal majanduses läbi riigifirmade, ning asjaolu, et Euroopas kogutakse enamik maksutulusid tootmissisenditelt ehk tööjõumaksudena, samal ajal kui USAs ja Aasias kogutakse enamik maksutuludes tootmistulemustelt ehk kasumilt ja varadelt,» leidis Pillesaar, nentides, et USAs toodetakse just maksusüsteemi tõttu 1,4 korda rohkem SKTd kui Euroopas.

Teiselt poolt on oluline riigi rolli vähendamine majanduses ning sealhulgas sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi sammhaaval erastamine. «Eesti puhul nimelt on kõikide sotsiaalkaitsesüsteemide mastaabid nii väikesed, et nad ei saagi olla efektiivsed. Näitena on võimalik täna maailmaturult eratervisekindlustust osta oluliselt odavamalt kui on meie sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa,» ütles ettevõtja.

See on võimalik sellepärast, et kindlustusfirmad ei pea üleval pidama sotsiaalministeeriumi-suguseid aparaate, enamik neist on suuremad kui Eesti riik ehk saavad oma riske ja kulusid hajutada üle maailma, mis tähendab, et neil ongi madalamad kulud. On ju näiteks enamik Aasia haiglaid odavamad pidada kui Eesti haiglad.

«Samuti tuleb kiiresti erastada kõik riigiettevõtted. Riik võib jääda finantsinvestorina aktsionäriks vähemusosalusega, kui soovib. Riik enamusosanikuna on halb omanik, sest riigiametnikud on küll tublid ja targad inimesed, kuid nad ei ole professionaalsed ärijuhid ja investorid,» ütles Pillesaar. 

Tagasi üles