Eesti Panga uuring: iga kümnes teenib pea miinimumpalka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel poolaastal teenis 10,8 protsenti töölkäijatest alla 110 protsendi miinimumpalgast, leiab Eesti Panga värske tööjõu uuring.
Neid, kes aastatel 2007-2014 esimesel poolaastal teenisid miinimumilähedast palka, oli 7,7-10,8 protsenti. Oodatult on neid, kelle palk oli kuni 110 protsenti miinimumpalgast, rohkem noorte (6,9 protsenti), üle 50-aastaste töötajate (7,5 protsenti) ja lihttööliste (22 protsenti) seas.
Üle kümne protsenti majutuses ja hotellinduses töötajaist ning ligi iga viies kinnisvaraalases tegevuses hõivatu teenib sellist palka.
Üha väiksem on tõenäosus, et 15-34 aastane noor omandab haridust. Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar sõnas täna, et osalt võivad mängida rolli uued kõrghariduse reeglid ning osalt see, et tööturg on soodne. Langus on toimunud juba 2010. aastast alates.
Nende arv, kes on tööturul mitteaktiivsed tervise tõttu, on kasvuteel. Soosaare sõnul on muutus näha pigem naiste tööjõuturul osalemises – need, kes muidu oleksid tööturul mitteaktiivsed pensioniea tõttu, on pensioniea suurenemise pärast mitteaktiivsed tervislikel põhjustel. Samas on tööturu soodne olukord toonud tööle palju üle 50aastasi naisi. Teises kvartalis suurenes ka kuni 24 aastaste meeste osalemine tööjõuturul.
Kui riigisektoris tänu tervishoiu- ja haridustöötajate palgaleppele palgakasv kappas, siis erasektoris see pigem aeglustus. Palgakasv ohustab just eksportivate ettevõttete konkurentsivõimet, kuna seda ei pruugi olla võimalik hindadesse üle kanda. «Võib-olla me ülehindame seda aeglustumist, sest jällegi tänu töötajate registrile lisandus palgatöötajate hulka jällegi üsna palju keskmisest märgatavalt vähem teenivaid inimesi,» ütles Soosaar.