Iga päev vuravad Magdeburgi Saksamaal veoautod kuuma importkaubaga otse Manchesteri uulitsatelt Inglismaal – prahiga.
Põletav probleem: Saksamaal napib prügi
20. oktoober 2015, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kraam on vajalik elektrijaama kütmiseks, mille äri on ehitatud prügi põletamisel tekkivale energiale. Ettevõtte voldik kõneleb tegevusest poeetiliselt kui «põhu ketramisest kullaks». Praht saabub kenasti plasti pakendatuna. «Nagu vahukommid,» kiitis Wall Street Journalile MHKW Rothensee prügipõletusjaama juht Rolf Österhoff.
Kasin ja kokkuhoidlik ellusuhtumine koos kirgliku taaskasutamisega on tekitanud sakslaste jaoks jahmatava probleemi: neil ei teki piisavalt prügi.
Prüginappust võimendab ka vähenev elanikkond. Tulemuseks on tõsiasi, et Saksamaal jääb vajaka miljoneid tonne prahti aastas.
Appi tuli kutsuda «räpakamad» naabrid. Laevade ja veoautodega saabub Saksamaale importprügi lisaks Inglismaale ka Iirimaalt, Itaaliast ja Šveitsist ning mujaltki.
Trendile puhub tuult purjedesse Euroopa Liidu direktiiv, mis nõuab prügilate järkjärgulist kaotamist. Riikides nagu Suurbritannia on see toonud kaasa kõrgemad prügilate kasutamise maksud ning prahi välismaale viimine on seetõttu majanduslikult mõistlik.
Magdeburgis näiteks pakub praht elektrit kolmandikule linnast ning kütab soojaks ligikaudu 50 000 kodu.
Importkaubal on ka varjukülgi. Mullu jäi Bremerhaveni sadamakaile nädalateks ootele Iiri prügi. Selle ajaga läks lehk lämmatavaks. «Kohutav kogemus... Hirmus hais,» meenutab läbielatut linnavolikogu liige Karlheinz Michen. «Kärbseid kogunes nagu murdu.»