Sisuturundus

Tööandjate Keskliit: paindlikumad töösuhted leevendaks tööjõupuudust

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar näeb suurt potentsiaali osalise töökoormusega inimeste paremas rakendamises.

FOTO: Eesti Tööandjate Keskliit

Täna on Eesti olukorras, kus meil ei ole töö-, vaid tööjõupuudus. Üks hea võimalus selle probleemi leevendamiseks on paindlikumad töösuhted, hindab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

„Paindlikumad töösuhted on võimalus probleemi leevendada ja tööandjad on sellest ka aru saanud, pakkudes järjest enam kaugtööd ja osakoormusega tööd,“ ütleb Tamsar, lisades, et kogu riigile oleks kasulik, kui kõik inimesed, kes tahavad töötada, saaksid seda kasvõi osalise koormusega teha.

Paraku on siin ka üks takistus: osakoormusega töötaja on ettevõtja jaoks kallis, sest minimaalse sotsiaalmaksu nõue – mille kaotamist tööandjate keskliit nõuab – teeb sellise töötaja palkamise vastuvõetamatult kulukaks. Tamsar märgib, et samuti on osakoormusega töötamine nii mõnelgi juhul mõttetu ka töötajale, kes võib seetõttu kaotada talle määratud sotsiaalhüved ja toetused ja kes seetõttu eelistab pigem jääda koju ning võib nõnda tööharjumuse sootuks kaotada. „Leiame, et töötamisega seotud toetused peavad olema proportsioonis töökoormusega,“ ütleb ta.

Tööandjate manifest - liidu igapäevane tööriist

Iga nelja aasta järel koostab Eesti Tööandjate Keskliit Tööandjate manifesti, mis kaardistab  meie ühiskonna suurimad väljakutsed. Viimane, 2014. aastal koostatud manifest keskendub töötavale inimesele ja probleemidele seoses sellega ning pakub riigile, tööandjatele ja tööinimestele välja konkreetsed ettepanekud nende lahendamiseks.

„Aasta tagasi avalikkusele tutvustatud Tööandjate manifest on meie piibel ja igapäevane tööriist, millest poliitikute ja ametnikega suheldes lähtume. Olen endiselt seda meelt, et tegemist on ühe erakordselt hästi õnnestunud dokumendiga, mis koondab erksa Eesti eest seisvate ettevõtlike inimeste parimad ja seejuures realistlikud ideed ning ettepanekud. Suur osa neist ettepanekutest jõudsid ka koalitsioonileppesse ja sealtkaudu valitsuse tegevuskavasse, nii et nüüd hoiame silma peal, et need ka päriselt ära tehtaks,“ räägib Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja.

Tema sõnul võib julgelt suuresti Manifesti arvele kirjutada näiteks selle, et meil on eraldi riigihalduse minister, kelle töö on ellu viia riigireform. „Eks meie nägemuses on riigireformi visioon oluliselt ambitsioonikam kui seni valitsuse poolt kommunikeeritu ja see on kindlasti üks valdkond, millega väga energiliselt tegeleme. Kuid sama oluliseks pean kodumaisel ressursil toimetavat tööstust väärtustava tööstuspoliitika koostamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, töökohapõhise õppe juurutamist Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning mitmeid teisi Manifestis välja toodut, mis on reaalsuseks saamas.“

Keerulisemad lood on Toomas Tamsare hinnangul maksupoliitikaga: „Näiteks meie eesmärgiks seatud tööjõumaksude vähenamisega. Pooleprotsendine sotsiaalmaksu langetamine on samm õiges suunas, kuid mõju tal sisuliselt puudub. Aga me töötame edasi!“

Manifest ütleb: „Paindlikud töösuhted ja töövormid lubavad töötajail enda potentsiaali paremini kasutada, teha väiksemaid kompromisse töö ja isikliku elu vahel ning tuua tööturule need, kes praegu eelistavad sealt eemal olla. Osalise töövõimega inimeste tööturule tagasi aitamine pole odav, kuid on oluline nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Iga maksutarbijate seast heaolu loojate sekka aidatud inimene tähendab kokku hoitud sotsiaalkulu, lisandunud maksutulu ning üht ühiskonnaellu tagasi aidatud inimest. Ligi 100 000 tööealist inimest on tunnistatud töövõimetuks, neist paljud suudaksid aga ühiskonna toel märksa enam panustada. Väljaõppe ning paindlike töötingimustega saaksid nad naasta töö- ja ühiskonnaellu, asuda väärtuse tarbijate poolelt väärtuse loojate poolele.“

Manifesti ettepanekud paindliku tööaja suhtes on:

  • Eesti tööandjad võtavad endale eesmärgi kasutada enam paindlikke töövorme ja -suhteid, nagu osakoormusega töö, kaugtöö, töö ajutise lepinguga, ning vahetada kogemusi nende  tõhusaimaks rakendamiseks.
  • Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude, mis praegu muudab osaajaga töötamise tööandja jaoks vastuvõetamatult kalliks.
  • Riik viib sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, proportsiooni töökoormusega: osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust.
  • Riik kaotab eelpensionid, selle asemel soodustab paindlikku pensionile mineku iga ja sujuvat töökoormuse vähendamist, nn järkjärgulist pensioneerumist.

Artiklit toetatakse Norra toetuste 2009–2014 programmist «Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal».

Töökeskkonna kvaliteedi arendamise on südameasjaks võtnud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Miks peaks ettevõte panustama hea töökeskkonna loomisesse? Loe lähemalt uus.csr.ee

Tagasi üles