Maailma juhtiva IT-ettevõtte sõnum Eestile: mõelge, mida te teete andmetega, millel istute

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IBMi Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni juht David La Rose
IBMi Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni juht David La Rose Foto: Erik Prozes / Postimees

Maailma ühe juhtiva infotehnoloogiaettevõtte IBM Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa piirkonna peadirektor David La Rose on rahvusvahelise haardega mees, kes töötanud enam kui 20 aasta vältel kõigis maailma otstes Jaapanist ja Ladina-Ameerikani.

Ülemöödunud nädalal oli Austraalia päritolu mees esimest korda Eestis – rääkis siin kohaliku kontori inimeste, Taavi Kotka ja Postimehega. Uurisime põgusa vestluse vältel, mida üllatavalt on innovatsioonil inimkonna jaoks järgmisena pakkuda ja milline on Eesti roll üleilmses tehnoloogia võiduajamises.

«Nii üllatav kui see ei pruugi teile ka tunduda, on IBMi maastaabiga ettevõtte jaoks Eesti  palju erilisema tähtsusega – ja ma ei ütle seda sugugi viisakusest. Kui vaadata, millise infrastruktuuri on siinne valitsus loonud, kui rääkida e-valitsemisest, start-up’ide ökosüsteemist ja muidugi Skype’ist, siis on Eesti ilmselgelt maailma üks tehnoloogia valdkonna juhtriike,» alustab David La Rose kirjeldama oma nägemusi maailma asjadest.

La Rose rõhutab seejuures, et tuli siia mitte ainult siirast huvist, kuidas e-valitsemine ja maksude deklareerimine reaalsuses välja näevad, vaid otsima konkreetset ja edasiviivat partnerlust.

«Eestil on õnnestunud välja töötada tõeliselt silmapaistev infrastruktuur, teil on suurepäraseid  innovatsiooninäited ja maailma avatuim suhtumine e-teenindusse,» jätkab ta. «Kuid! Kuid! Kuid küsimus on edasi selles, mida te teete edasi nende andmetega, mille peal istute. Ma ei taha hakata tegema müügitööd, kuid see on koht, kus IBM saab teiega punti lüüa.»

Foto: Erik Prozes / Postimees

La Rose oli äsja rääkinud kaks tundi juttu Eesti e-veduri Taavi Kotkaga ja peamisteks küsimusteks, mis mehed teineteisele esitasid, olid «mis tuleb järgmiseks?» ja «kuidas saavad riigid ja eraettevõtted seejuures vastastikku väärtust pakkuda?».

Paratamatult räägib La Rose nüüd veidi müügimehe juttu, kuidas maailmas kogutakse tohutul hulgal andmeid ja kuidas uue ajastu peamisteks väljakutseteks on nende andmete analüüsimine, pilveteenustesse ja sotsiaalmeediaga jagamine.

La Rose sõnum Eesti suurettevõtetele ja asutustele oli selge: teil on andmed ja infrastruktuur, IBMil innovaatilised kognitiivsed infosüsteemid, mis suudavad neid andmed korrastada, analüüsida ja pakkuda tulemit lähtuvalt teenuste lõppkasutajate soovidest.

«Big Data omamine on väga oluline, kuid sisuliselt väärtusetu, kui seda mitte oskuslikult lahti harutada ja täpselt serveerida. Kui nafta tuleb maa seest välja, siis on see toornafta ja meil pole sellega midagi peale hakata. Kuid kui me seda rafineerime, saame bensiini, diisli, kütteõli,» räägib La Rose. «Sama kehtib andmete kohta – kui me fraktsioneerime need ja ümbritseme analüütikaga, saame seda väga edukalt kasutada erinevate otsuste tegemisel.»

IBM on nimelt oma seniste toodete kõrvale loonud teadmuslikud infosüsteemid – neid süsteeme saab õpetada, kasutades selleks erilisi algoritme. Sellised süsteemid mõistavad enda ümbrust ja olukordi ning käituvad vastavalt sellele. Need suudavad intuitiivselt aru saada inimhäälest, seda interpreteerida ja lähtuvalt saadud infokildudest sorteerida välja andmed tohutustest andebaasidest ning anda meile vastuseid.

«Juba praegu kasutame teadmussüsteeme näiteks meditsiinis, et anda kiireid ja täpseid vastuseid arstidele. Lähed arsti juurde ja ütled, et sul köha. Meie süsteemid annavad arstile seejärel ka reaalajas suurel hulgal vastuseid köha eri põhjuste kohta ja mida täpsemalt arst süsteemiga suhtleb ja süsteemi esitatud küsimustele vastav, seda täpsemaid vastuseid ta saab. Pole ju võimalik, et üks arst suudab end kursis hoida kõigi maailma haiguste ravi viimase aja teaduslike uuringute, avastuste ja ravivõimalustega. Eriti töötab see kõik siis, kui see siduda konkreetse patsiendi terviseajalooga,» räägib La Rose.

Samamoodi saab süsteeme kasutada näiteks panganduses, klientide kõnekeskustes või kus iganes mujal – seda kõike me nimetamegi teadmuslikeks arvutisüsteemideks.

Suurettevõtted peavad omaks võtma start-up-mentaliteedi

Uurin La Rose’ilt, mida ta arvab äri ajamisest Euroopa siinpoolses otsas ja eriti Venemaal ning saan vastuseks, et kõiges, mis puudutab innovaatilisust ja tehnoloogia arengut, siis kui võrrelda lääneriike ja Prahast ida poole jäävat Euroopat, siis on siin areng vähemalt sama kiire, kui mitte kiiremgi. Põhjuseks on iganenud pärandite puudumine, mis teeb uute ettevõtete loomise imekiireks.

Loomulikult on äri laienemine igas riigis olnud IBMi jaoks raske, kultuurid, sealhulgas särikultuurid on äärmiselt erinevad. Kuid ettevõte on seda suutnud teha nii Hiinas kui Venemaal. Kuidas?

Foto: Erik Prozes / Postimees

«Pole vahet, kas ajada äri Hiinas, Venemaal , Austraalias või Tšehhis. Määrava tähtsusega on siseriikliku võrgustiku loomine sihtriigis,» on La Rose lihtne retsept. «Venemaa äri ajavad meil venelased, Tšehhi äri tšehhid ja Eesti äri eestlased. Tuleb leida tugevad liidrid ja partnerid sihtriigis – sellest saab kõik alguse.»

«Olen töötanud Aasias ja näinud seda pühendumust ja kiirust, millega inimesed ettevõttesse panustavad. Ida-Euroopas näeme aga suurt segu tarkadest ja energilistest noortest ning suurte kogemustega vanematest inimestest.  Siin on väga palju erineva oskustaseme ja kultuuriga inimesi,» räägib La Rose.

Ning loomulikult ei saa me mööda start-up’ide maailmas. «Jah, IBM vajab start-up’e ja on neid loonud lausa oma ettevõtte sees, et tekiks uusi ideid, värsket mõtlemist ja et see mentaliteet leviks kogu ettevõtte kultuuris. Lisaks on IBM käivitanud mitu nn smart-camp- programmi, et toetada väljaspool olevaid start-up’e,» räägib David La Rose. «Lisaks tasuta pilveteenused alustavatele ettevõtetele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles