Maksu- ja tolliamet on juba ligi kaks aastat olnud pidevalt avalikkuse tähelepanu keskpunktis, kuna on oma töös teinud mitmeid suuri muudatusi. Kõigepealt 1000-euroste maksete deklareerimise vorm, siis firmaautode maksustamise muutus ja nüüd uus suhtumine n-ö OÜtajatesse. Kõik need teemad on toonud kaasa ettevõtjate üliemotsionaalse reaktsiooni, et neid sildistatakse petturiteks.
Sellel nädalal sisuliselt kogu meediaruumi vallutanud «OÜtamise» skandaali puhul algas kajastus maksu- ja tolliameti esmaspäeval saadetud pressiteatest originaalpealkirjaga «MTA aitab juhistega OÜtamisest hoiduda». Teatega jagati põhjalikku juhendit ja selgitati, kuidas viimased riigikohtu lahendid seadsid selgemad piirid, mida võib käsitleda «OÜtamisena».
Ajakirjanikud korjasid aga üles teate kõige viimasesse lausesse peidetud ähvarduse: «Ettevõtete puhul, kes vaatamata antud juhistele senist praktikat ei muuda, on kavas alustada maksukontrolli ja selle käigus vaadata üle ka eelmiste perioodide maksukäitumine.» Selle fookuseks tõstmine on uudise tegemisel loogiline, sest see oli teate ainus konkreetne ja uudisväärtuslik osa.
Pressiteate ülesehitus näitas, et maksu- ja tolliamet ei tahtnud ettevõtjatele kõrri hüpata, ent sellele järgnenud meediakära ajas tundlikud ettevõtjad ikkagi ärevile. Etteheidetes on vähemalt üks ühine joon: neid häirib väljend «OÜtamine», mida ametkond ise oma teavituses läbivalt kasutas. See jätab ettevõtjate hinnangul tahes või tahtmata mulje, et kõiki selle ettevõtlusvormi kasutajaid sildistatakse pättideks.
Maksu- ja tolliameti juhi Marek Helmi (41) jaoks on nende maine ning ettevõtjate ja avalikkusega suhtlemine äärmiselt oluline. Sellel on aga omad ohud: kõigile ei saa korraga meeldida. Ajakirjanikuna mõistan ma soovi kasutada pressiteates rahvalikku väljendit «OÜtamine», mida ajakirjandus laialdaselt kasutab ja millest peaks igaüks aru saama. Ettevõtjate reaktsiooni sellele ei osanud nad aga ilmselt ette näha. Seda võeti kui isiklikku solvangut. Maksu- ja tolliamet peaks nende hinnangul olema konkreetne ja mitte korraldama üha ettevõtjate mainet rikkuvaid kampaaniaid.
Mõistes, et asi hakkab käest ära minema, püüdis Helm veel neljapäeval kell 20.30 midagi päästa ning saatis meediale oma kommentaari, kus ütles muuhulgas, et ettevõtjatega suheldes otsustati, et «võetakse maha pinged käitumise ajaloo osas» ja «vastasseis ei ole lahendus».
Muidugi on selles kõiges oma roll ka ajakirjandusel, kes asus uurima ja konkreetsete näidete põhjal välja selgitama, kes maksu- ja tolliameti «OÜtaja» definitsiooni alla lähevad. Kuid ka ettevõtjate pahameelest võib välja lugeda, et osa neist pole artiklite pealkirjadest edasi lugenud ning on end lihtsalt selle termini kasutamise peale üles kütnud.
Oluline on tegelikult ju see, et petturid on olemas ja kahjustavad oma tegevusega kõiki maksumaksjaid. Sellele ei vaidle keegi vastu ning selle tõestas maksu- ja tolliamet mitut kahtlust äratavat ettevõtet kohtus võites. Probleemi ulatuse väljatoomist on amet püüdnud iga hinna eest vältida, aga tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar hindas Äripäeva arvamusloos, et pahatahtlikke «OÜtajaid» on ehk paarkümmend tuhat. Eesti kohta ei ole seda vähe.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kes on ka ise maksu- ja tolliametis töötanud, ütles aasta alguses intervjuus Postimehele, et tema ei tahaks elada riigis, kus maksuametit armastatakse, kuna see viitaks justkui nende äraostetavusele. «Aga austama ja usaldama maksuametit kindlasti peab,» ütles ta.
Vägisi tundub, et Helm tahab, et tema ametit ikkagi armastataks, kuid selle käigus on järjest kaotatud austust ja usaldust, kuna maksu- ja tolliametilt oodatakse eelkõige konkreetsust ning otsekohesust.