Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi
3. november 2010, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse.
Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu.
Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni.
«Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.»
Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja.
«Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus.
Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid?
Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel.
Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel.
Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga.
Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest.
Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud.
Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused.
Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada.
Põlevkivi
• Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80%
• VKG, 2,974 mln tonni, 15%
• Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4%
• Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%