Euroveo turvamine maksis riigile üle 13 miljoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestisse saabunud euromüntide ja - sularaha veo turvamine läks siseministeeriumile maksma üle 13 miljoni krooni.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul kulus see raha eri asjadele, kirjutab ajaleht Postimees.
Esiteks kutsuti rahaveo marsruudi julgestamiseks appi palju patrullpolitseinikke ning kuna välja kutsuti ka vaba päeva pidavad politseinikud, tuli maksta neile lisatasu.
Asekantsleri sõnul tegid nad otseselt rahaveol osalenud politseinike julgestamiseks mitmeid investeeringuid. «Inimeste kaitsmiseks oli vaja teha mitmeid lisakulutusi, sest eesmärk oli, et turvajad ei satuks ohtu,» rääkis Koort.
Lisaks läks Koorti sõnul kalliks erioperatsiooniga seotud andmeside, mis muu hulgas tuli tagada kohtades, kus muidu levi ei ole.
Eurode vedu Eestisse oli jaotatud mitmeks etapiks. Esmalt toodi laevaga Soome rahapajast ära mündid, mille lennukiga vedamine oleks nende suure kaalu tõttu liiga kulukaks läinud.
Eile Soomest erilennukiga Tallinna lennutatud kümnete miljonite eurode väärtuses paberkupüüride Eesti Panga rahahoidlasse sõidutamine oli sisuliselt viimane osa taolisest hiigeloperatsioonist.
Rahavedu pole sellega aga lõppenud. «Üks oluline faas sai läbi, aga teine juba käib,» seletas Koort, pidades selle all silmas sularaha vedu maakondadesse. Sularaha laialivedu on usaldatud turvafirmale G4S, mis peab selleks ülesandeks oma 40 rahaveoautole lisaks rentima koos juhtidega mitmeid autosid Lätist ja Soomest.
Euro käibelevõtmine läheb Eesti Pangale maksma 198 miljonit krooni. Rahavahetuseks tuuakse Eestisse 194 miljonit münti ja 44 miljonit kupüüri.