Maksuamet hakkab OÜtajaid jahtima
Lisatud advokaadi kommentaar.

Maksu- ja Tolliamet.

FOTO: Sander Ilvest

Maksu- ja tolliamet (MTA) hakkab pärast võitu riigikohtus laiaulatuslikult tegelema ettevõtetega, kus kasutatakse tööjõumaksude optimeerimiseks nn OÜtamist ehk töövõtulepingu asemel teenuslepingut ühemehe-osaühingutega.

Lähiajal on kavas võtta ühendust ettevõtetega, kus näeme selgeid viiteid OÜtamisele, alustades rahaliselt suuremate maksude vältimise juhtumitega, teatas MTA täna.

Kõigepealt kavatseb MTA pakkuda ettevõtetele nõu ja juhtida tähelepanu nüanssidele, mis peaksid olema teistmoodi korraldatud. «Ettevõtete puhul, kes vaatamata antud juhistele senist praktikat ei muuda, on kavas alustada maksukontrolli ja selle käigus vaadata üle ka eelmiste perioodide maksukäitumine,» teatas amet.

MTA teatel on viimased riigikohtu otsused andnud ettevõtjale selgemad piirid, millal on ettevõtte kaudu teenuse pakkumine käsitletav tööjõumaksudest kõrvale hoidmisena ehk OÜ-tamisena. Kohtupraktika selgitamiseks avaldas MTA oma kodulehel info, millest juhinduda, et mitte OÜ-tamisega seoses kontrolli alla sattuda.

«Kõiki detaile ei ole võimalik ette näha, aga kirjeldame levinumaid olukordi, kus ettevõtetevaheline leping on sisult tegelikult tööleping ja seega vastavalt maksustatav,» ütles MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. «Kui mõni konkreetsem küsimus jääb siiski vastamata, siis julgustame meiega kindlasti kirjalikult kontakti võtma.»

Riigikohus on nüüdseks teinud juba kolm otsust, mis puudutasid juhatuse liikmete kontrolli all olevatele äriühingutele tehtud väljamaksete ümberkvalifitseerimist töötasuks. Riigikohtu halduskolleegium on nõustunud maksuhalduri ja kohtute seisukohaga, et kohtuasjas kogutud tõendid viitasid sellele, et lepingupooled jätkasid varem kehtinud töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist ka pärast töölepingute asendamist osaühingutega sõlmitud teenuslepingutega või vastupidi, mistõttu oli õige äriühingutega sõlmitud käsunduslepingute ümberkvalifitseerimine töölepinguteks.

See tähendab, et näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. «Maksuhalduri jaoks viitas töösuhtele alluvate ja ülemuste olemasolu, juhtimisteenust soetanud ühingu vara kasutamine, teenust müünud ja teenust ostnud ühingu tööaja kokkulangevus ning käsunduslepingule omase aruandluse puudumine,» sõnas KPMG maksuadvokaat Elvira Tulvik.

Sellest tulenevalt loeti äriühingutele tehtud väljamaksed täies ulatuses töötaja netotasuks, mille järgi arvutati omakorda maksud. Samuti keelati juhtimisteenuse osutajal sisendkäibemaksu mahaarvamine saadud teenuste eest makstud tasudelt. Siiski ei tähenda see, et igasugune teenuse ostmine äriühingu poolt tähendab automaatselt töösuhteks ümberkvalifitseerimist. Rolli mängivad teenuse sisu ja tingimused, teenuse osutaja sõltumatus, osutaja tegevuse mitmekesisus ja paljud muud tegurid. 

Tagasi üles