Eesti varimajanduse hinnangud erinevad pea kümnekordselt

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Varimajanduse puhul ei ole selle uurijad üksmeelel. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKTst erinevate metoodikate järgi 3–26 protsenti.

Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses aset leidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi:  1) kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega;  2) kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; 3) kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida, vahendab Statistikablogi.

Üldjuhul keskenduvad uurijad varimajanduse rahaliste tehingute poolele. Kuna inimesed oskavad teatud piirini hinnata, kui palju nad millelegi kulutavad, on võimalik rahas toimuvate tehingute kohta korjata infot, mille najal on võimalik teha  põhjalikumaid analüüse. Siiski ei vaata uurijad alati kõiki rahalisi tehinguid, vaid keskenduvad näiteks ainult legaalsete tegevuste hindamisele.

Hinnanguid varimajanduse suurusele mõjutavad lisaks uurijate erinevatele arusaamadele varimajanduse olemusest ka kasutatavad uurimismeetodid. Inimeste ausus vastamisel sõltub, kas tehakse näost näkku või anonüümseid intervjuusid. Sarnane on mõju, kui küsida inimestelt nende enda või tuttavate käitumise kohta. Kui paljud on valmis tunnistama, et on ise seotud keelatud tegevusega? Erinevaid tulemusi võib anda ka müüjate versus ostjate küsitlemine – ega alati ju ei teagi, kas ostetud kaubalt on makse makstud.

Eesti varimajanduse suurus kõigub erinevate metoodikate vahel mitmekordselt.

Eesti varimajandust hindavad regulaarselt mitu asutust ja vastavalt erinevustele nende metoodikas  erinevad ka nende tulemused.

Statistikaamet hindab varimajandust ühe komponendina rahvamajanduse arvepidamises sisemajanduse kogutoodangu (SKT) arvestamisel. Me püüame ametlike andmete põhjal tabada varimajanduse rahaliste tehingute osa, mille peamisteks elementideks on varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk ja maksupettused (käibemaks, jootrahad, erisoodustus).  Kui veel sajandi alguses moodustas varimajandus SKTst üle seitsme protsendi, siis viimastel aastatel on see püsinud 3–4 protsendi vahel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga-aastaselt varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osakaalu inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9 protsenti.

Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5 protsenti), varjatud tööjõud (29 protsenti) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1 protsenti). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2 protsendile SKTst. Leedu varimajanduse hindavad nad veidi madalamaks (12,5 protsenti), kuid Läti oma oluliselt kõrgemaks (23,5 protsenti).

Drastiliselt teistsuguse tulemuseni on aga jõudnud Austria majandusprofessor Friedrich Schneider, kes kasutab oma uurimistöös matemaatilist mudelit. Kasutades varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid (maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKT elaniku kohta jne), modelleerib ta varimajandust kogu maailmas. Schneideri arvutuste järgi on Baltikumis üks Euroopa suurimaid varimajandusi – Eestis moodustab see 2015. aastal 26,2 protsenti SKTst. Samas tasub meeles pidada, et Schneider hindab kõigi arenenud riikide varimajandust suuremaks, kui seda teevad teised allikad. Huvitaval kombel on tema arvestuste järgi Lätis siinse regiooni madalaim varimajanduse tase. Põgusalt on Schneideri metoodikat ja selle puudujääke käsitlenud Andres Võrk Praxise blogis.

Kui suur siis ikkagi on Eesti varimajandus? Nagu näeme, jõuavad erinevad uurijad erinevate tulemusteni ja ühest vastust varimajanduse suurusele lihtsalt ei leia. Tegelik tõde peitub ilmselt kõigi nende tulemuste vahepeal. Statistikaameti ja Schneideri tulemusi võiks ehk pidada hinnangu piirideks.  

Tagasi üles