Tarbijakaitse on loobunud pankadega vaidlemisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurimad pangad kasutavad viimase hetkeni võimalust vahetada laenuks võetud eurod kroonideks endale soodsama kursiga, tarbijakaitseamet selles probleemi ei näe.
Euro on laenu võttes tunduvalt odavam, kui ametlik vahetuskurss ette näeb. Eurosid tuleb seega laenata rohkem, et vajalik summa kroonides kätte saada.
«Tarbijakaitseamet on endiselt veendumusel, et vastavast kursivahest ja sellega kaasnevatest lisakuludest tuleb tarbijaid selgelt teavitada enne lepingu sõlmimist,» sõnas ameti pressiesindaja Kadri Kauksi
Laenu tagasi makstes on kroon seevastu euro suhtes odavam kui ametlik Eesti Panga kurss ning eurolaenu tasumiseks tuleb arvele kanda selle võrra rohkem Eesti raha.Tarbijakaitseamet arvab, et pankade tegevus eurolaenude ümberarvestamisel kommertskursiga ei ole seadusega vastuolus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis reguleerib hindade arvutamist kroonidest eurodesse ei kohusta pankasid valuutavahetuse või eurodes antava laenu puhul kasutama Eesti Panga ametlikku vahetuskurssi, ütles Kauksi.
Nagu on selgitatud ka vastavas kohtulahendis, siis eurodes väljastatud laene mitte ei väljendata ega arvutata eurodes, vaid need laenud ongi nn eurolaenud. Viimane tähendab, et pankadel on need summad endal arvel eurodes, need antakse kliendile välja eurodes ja samamoodi tasutakse tagasi eurodes.
Kroonide eurodeks konverteerimine toimub panga üldise hinnakirja järgi ja see on tasuline teenus, millest kliendil ei ole võimalik loobuda.
2009. aasta märtsis rahuldas Tallinna halduskohus Swedbanki, Nordea Panga, SEB ja Sampo Panga nõudmise tühistada tarbijakaitseameti ettekirjutus. Kohus mõistis ametilt SEB kasuks välja õigusabikulud 70 000 krooni, teiste osaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda.