Juhtkiri: panganduse põhimõtted

FOTO: Urmas Nemvalts

Sellest, kuidas pangast saab edukas pank, on kindlasti kirjutatud riiulitäied raamatuid, kuid kokku võiks selle võtta lihtsa põhimõttega: «Kraba, nagu jaksad.» Vähemalt selline mulje jääb küll, kui jälgida, kuidas Eesti suurimad pangad kasutavad veel praegu, eurole ülemineku eelõhtul, viimase hetkeni võimalust, et eurodes laenu andes need endale soodsama kursiga kroonidesse arvestada.



Summad pole iseenesest suured, kuid küsimus on põhimõttes: kas iga nahk kliendi seljast väärib koorimist või võiks vahel mõne krooni lihtsalt kliendisuhete eesmärgil jätta taskusse toppimata? Ilmselt ei ole pangajuhid aga seda küsimust enese käest küsinud ja kuna seadus seda ka otsesõnu ei keela, siis miks mitte – kui kliendil on raha vaja, siis on ta ka üsna leplik tingimuste suhtes. Väike, pärast komakohta nihverdamine numbriga – sellest ei saa paljud kliendid arugi. See on üsna sarnane küberkuriteoga, kui kurikaelad võtavad igalt kättesaadud kontolt viis dollarit nii, et inimesed ei saa arugi. Tõsi, nende tegevus on seadusega keelatud, kuid pangad talitavad seaduste piires, inimene on ise alla kirjutanud jne. Ent kliendist lugupidamise põhimõtte kohta jääb küsimus siiski õhku.

Isegi teema pole enam väga uus. 2007. aastal tegi tarbijakaitse pankadele ettekirjutuse konverteerimiskulude arvestamise pärast krediidikulukuse määra sisse. Pangad ei nõustunud ettekirjutuse vahetuskursside osaga ning vaidlustasid selle. Nad saavutasid läinud aastal kohtus võidu ning võimalik, et sellest saadi ka julgust juurde. Tuleva aasta algusest, kui Eesti läheb üle eurole, kahanevad märkimisväärselt ka pankade konverteerimiskulud ja -tulud. Kliendid peaksid nüüd huvi ja tähelepanuga jälgima, millise uue teenustasuga või muu kuluga pank neid üllatab, et kadunud tulusid asendada.

Euro tulek on Eestile tähtis, sellest loodetakse palju. Kliendile ja tarbijale aga on viimastel kuudel hakanud jääma mulje, et ettevõtjad näevad euros majandusstabiilsuse tagaja kõrval ka võimalust teenida lisaraha. Ja isegi pangad, kes seni on usaldusväärsust rõhutanud, käituvad nüüd, veel krooniaja lõpus, samamoodi kui mõned teisedki ettevõtjad. Pangad võinuks enne mõelda oma osast seoses euro tulekuga. Võimalik, et olnuks väärikam jätta laenates lisakroonike võtmata.

Raha on majanduse veri ja pangad majanduse vereringe, õpetatakse majandustudengitele. Sestap on pankade usaldusväärsus majanduse toimimise seisukohast elulise tähtsusega. Ja just seepärast ei saa pangad lubada endale pudupoodniku suhtumist.

Tagasi üles