Eesti suurimad pangad koorivad kõige himukamalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suuremad pangad kasutavad viimase hetkeni võimalust vahetada laenuks võetud eurod kroonideks endale kasulikuma kursiga. Tarbijakaitseameti hinnangul teenivad pangad oma vahetuskurssi kasutades aastas kuni kümneid miljoneid kroone.
SEB annab 1. oktoobrist laenu vaid eurodes, seega ei ole viimases kvartalis ligi hiilivaid lisakulusid kuidagi võimalik vältida. Inimene peab aga laenu välja võtma kroonides – eurodes saab raha oma kontole tingimusel, et ka senised sissetulekud on olnud samas valuutas.
Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnas, et laene saab ainult eurodes, kuna huvi kroonilaenude vastu on väike ning tänavu on olnud vaid mõned kroonilaenu soovijad.
Enne kui Eesti liitumine euroga sai lõpliku kinnituse, olid Eesti rahas võetud laenude intressid tõepoolest kõrgemad ning seega laen eurodes soodsam. Selle aasta teises pooles on aga nii krooni- kui eurolaenu riskid ühesugused ning laenamine kroonides oleks inimesele lõppkokkuvõttes odavam.
Swedbank annab väikelaene kroonides, kuid kodulaenu enam Eesti rahas ei saa. Nii Swedbankis kui ka SEBs on euro seejuures laenu võttes tunduvalt odavam, kui ametlik vahetuskurss ette näeb. Eurosid tuleb seega laenata rohkem, et vajalik summa kroonides kätte saada.
Näiteks kui võtta laenu 10 000 krooni, siis ametliku kursi järgi oleks see 639 eurot. Swedbanki kursi järgi vahetades tuleb aga 10 000 krooni saamiseks võtta laenu 640 eurot. Tegemist pole iseenesest suure summaga, kuid pank paneb kliendi olukorda, kus inimene ei saa lisatasu maksmast keelduda.
Pangale soodsam kurss
Laenu tagasi makstes on kroon seevastu euro suhtes odavam kui ametlik Eesti Panga kurss ning eurolaenu tasumiseks tuleb arvele kanda selle võrra rohkem Eesti raha. Kui 10 000-kroonine laen on nüüd juba 640 eurot, siis selle tasumiseks tuleb arvele kanda kokku 10 031 krooni.
Nimetatud summa «rehkendamiskäik» ei ole kuidagi seotud intressidega. Tegemist on tasuga selle eest, et kõigepealt vahetatakse eurod kroonideks ning seejärel, laenu tagasi makstes, jälle kroonid eurodeks. Mõlemal puhul kasutab pank kurssi, mis on talle soodsam.
Kuigi pealtnäha on kursi arvutamisel tegemist mõne komakohaga, on suurte summade puhul tulu üsna kopsakas ning tarbijakaitseameti hinnangul teenivad pangad laenuraha vahetamise pealt kuni mitukümmend miljonit kroone aastas.
Sampo panga juht Aivar Rehe väitis 2008. aastal, et pangad peavad muutma eurolaenude andmise läbipaistvamaks, ning praegu vahetab Sampo laenu andes eurod kroonideks Eesti Panga kursi järgi. Laenu tagasi makstes on ka Sampos kroon odavam, kuid kursi muutus on imeväike.
Tarbijakaitsjad kaotasid
Nordeas saab kodulaenu võtta nii kroonides kui ka eurodes. Eurodes laenu võttes on tingimused veidi soodsamad kui Swedbanki ja SEB puhul ja kuna pikaajalisi laene võib endiselt võtta ka kroonides, jääb kliendile valik. Krediidipank ja Bigbank annavad järgmise aastani laenu ainult Eesti kroonides.
«Siin ei ole midagi uut ja huvitavat ning 1. jaanuarist hakatakse laene niikuinii tagasi maksma eurodes,» kommenteeris pankade laenupoliitikat Eesti Pangaliit.
2007. aastal tahtis tarbijakaitseamet selgitust, miks annavad pangad laene eurodes, miks kasutatakse eurolaenu tagasimaksete puhul kommertskurssi ja kas konverteerimiskulu arvestatakse ka krediidikulukuse määra sisse. Tarbijakaitseamet on endiselt veendumusel, et vastavast kursivahest ja sellega kaasnevatest lisakuludest tuleb tarbijaid selgelt teavitada enne lepingu sõlmimist.
Eelmise aasta lõpus kaebasid neli Eesti suuremat kommertspanka aga tarbijakaitseameti kohtusse, kuna ei nõustunud tolle ettekirjutustega vahetuskursside osas. Tarbijakaitse esitas Swedbankile, SEB-le, Nordeale ja Sampole ettekirjutuse, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi järgi, kuna vastasel juhul teenivat nad liialt suurt kasumit.
2009. aasta märtsis rahuldas Tallinna halduskohus Swedbanki, Nordea panga, SEB ja Sampo panga nõudmise tühistada tarbijakaitseameti ettekirjutus. Kohus mõistis ametilt SEB kasuks välja õigusabikulud 70 000 krooni, teiste osaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda.