DNB: Euroopa majandus jääb nõrga maksekultuuri tõttu ilma ligi 300 miljardist eurost

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres langes varaste noosiks sularaha. Foto on illustratiivne.
Rakveres langes varaste noosiks sularaha. Foto on illustratiivne. Foto: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

DNB Trade Finance osakonna tootejuht Tomas Raišelis rääkis tänasel Eesti ekspordi finantseerimise konverentsil hilinevate maksete mõjust ettevõtetele. Euroopa maksetavade uuringule toetudes kirjutavad ettevõtted panga esindaja sõnul 2015. aastal hilinenud maksete tõttu Euroopas korstnasse 289 miljardit eurot.

«Paljud Euroopa ettevõtted on raskustes klientidega, kes ei suuda tekkinud võlgu õigeaegselt tasuda. Eriti oluline on see riikidele nagu Eesti, kelle majandus sõltub suurel määral ekspordist ning suhtlusest välispartneritega,» rääkis Raišelis, teatas pank.

Statistika kohaselt ei astu kolmandik ettevõtetest vajalikke samme, et end hilinevate maksete eest kaitsta. «Kui Eestis on sarnaselt Põhjamaadele maksekultuur üsna hea, siis mitmetes Eesti jaoks olulistes eksportriikides on see hinnatud kriitiliseks. Näiteks Läti ja Leeduga äri ajades on riskid oluliselt kõrgemad,» kõneles Raišelis.

Ettevõtete rahavoogude juhtimiseks ja hullemal juhul ettevõtte pankroti ärahoidmiseks saab pank koostöös ettevõtjatega palju ära teha. «Oluline on turuosaliste teadlikkuse tõstmine. Ühest küljest peaks tundma kapitalituru ja ekspordi finantseerimise võimalusi, aga teisalt hindama ka võimalikke riske ning end kaitsma. Pankadel on see oskusteave majas olemas,» lisas Raišelis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles